Sa oled siin

Üllatuslik lageraie Saaremaal osutus loopealsete taastamiseks

Puuduliku teavitustöö tõttu kohkusid möödunud sügisel kohalikud elanikud Saaremaal Undva külas nähes mere ääres ulatuslikku lageraiet, mis osutus keskkonnaameti loopealsete taastamiseks.
 
Pärandkoosluste kaitseühingu juhatuse liige Bert Holm selgitas, et loopealsed on valguslembelised avatud maastikud, mis on ajalooliselt olnud lagedad karjamaad. Holm lisas, et paljud ajaloolised loopealsed on praeguseks täis kasvanud nii mändide kui ka kadakatega.
 
Undva küla elanik Anneli Teppo-Toost ütles, et tema jaoks tuli metsaraiumine möödunud sügisel täieliku üllatusena. „See on siin meie kõikide muinasjutumaa, siis järsku avastad, et midagi on kolossaalselt muudetud ja ümber otsustatud,“ ütles Teppo-Toost. Tema sõnul polnud eelmisel aastal infostende enne tööde alustamist ja tööde alguses mitte kuskil. 
 
Undva kõrvalkülas Neemel suvitav Erkki Vaader ütles, et puude maharaiumine tuli ka talle väga ootamatult. Vaader nentis, et ta pole Saaremaale sisse kirjutatud ning siis pole ka keskkonnaametil kohtustust teda sellisest tööst teavitada. Samas ütles Vaader, et infotahvleid tööde algusjärgus väljas ei olnud ning need ilmusid sinna mitu kuud hiljem. Iseenesest on nii Vaader kui ka Teppo-Toost loopealsete taastamisega kursis ning kiidavad seda ettevõtmist. 
 
Keskkonnaameti Lääne regiooni projektikoordinaator Annely Holm, kes juhib loopealsete taastamise projekti „Life to alvars“ ütles, et infostende tõepoolest alguses ei olnud. Holm selgitas, et riigihankega saadud stendid paigaldati projekti kõikidele aladele korraga selle kevade lõpus, kuid esimesed taastustööd hakkasid pea, et aasta varem.
 
Annely Holmi sõnul olid esimesed stendid väljas juba 2015. aastal, kuid nende paigaldamise riigihange luhtus, sest stendid olid valmistatud ebakvaliteetsest materjalist ja need tuli eemaldada, sest need muutusid ohtlikuks. Holm lisas, et projekti kohta on kohalikus meedias ilmunud üle saja artikli ning on toimunud ka infopäevad. 
 
Loopealsete taastamine on suurem projekt
 
Annely Holm ütles, et Eesti looduskaitse arengukava järgi on vaja Eestis suurendada loopealsete pindala 7700 hektarini, millest ligikaudu pool on septembri seisuga juba saavutatud. Holm lisas, et loopealsete taastamise projekt on suutnud loopealsete pindala Eestis kahekordistada ning kokku on projektis 25 eri ala, mis taastamist vajavad. Holm täpsustas, et alad asuvad Saaremaal, Hiiumal ja Lääne-Eestis.
 
Bert Holmi sõnul on loopealsete taastamisel oluline raiuda maha kõik männid ning osaliselt ka kadakad. Holm selgitas, et loopealsetele peab alles jääma väike põõsarinne. Holm lisas, et peale puude maharaiumist tuleb rajada karjaaed ning esimesel kevadel lasta maale loomad, näiteks veised või lambad. Poollooduslike koosluste taastamine on Holmi sõnul oluline nii Eesti kui ka Euroopa liigirikkuse koha pealt.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Armas Riives

Lisa kommentaar