Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

SUUR TEST: Teadlased uurisid, milline on väärt maskLisatud video!

Triin Kutberg, Merle Rüütel | Fotod: Merle Rüütel

Tartu Ülikooli teadlaste testid korduvkasutatavate maskidega näitavad, et tõhusat kaitset koroonaviiruse eest pakub vaid mask, millele on lisatud filtermaterjalist kiht.

Kodus leiduvad materjalid üldjuhul maskide valmistamiseks ei sobi. Siiski võib katteloorist või tihedalt kootud villasest kampsunist tehtud näokate üllatuslikult silmad ette teha nii mõnelegi turul müüdavale maskile.

Testi võitis T-Style

Kõige olulisem on otsida infot, kas maski valmistamisel on kasutatud eraldi kihina filtrit, mis on kõrgtehnoloogiline materjal ning seetõttu võimeline tõhusalt aerosooliosakesi filtreerima. „T-Style teeb siinsamas Tartus just selliseid õpetuste järgi töötavaid maske ja nende maskid on kirurgiliste maskidega täiesti võrdse efektiivsusega,” kiidab testimist juhtiv TÜ Füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori juhataja professor Heikki Junninen T-Style maske. See näokate oli ühtlasi ka ainus testitutest, mis filtermaterjali sisaldas.

Ei saa öelda, et tavalised disainermaskid üldse viiruse osakesi ei filtreeri, kuid tõhusaks neid pidada ei saa. Nii näitavad ka testitulemused, et teisele kohale jäänud About You veebipoest ostetud mask on kaks korda vähemefektiivne kui T-Style'i mask.

„Välimuse järgi on väga raske öelda, kas see mask töötab,“ ütleb Junninen. Seejuures ei mängi üldjuhul rolli, kas kangast on maskile lisatud üks või mitu kihti. Samuti on väheoluline pöörata tähelepanu, kas mask on tehtud polüestrist, puuvillasest või linasest riidest.

Kodused materjalid üldjuhul ei sobi

Koduste materjalide hulgast osutus üllatuslikult sobivaimaks katteloor. Katteloorist maski valmistamiseks tuleks üksteise peale panna 6-8 kihti. See on testitutest ainus kodune materjal, mis annaks kirurgilise maskiga võrreldes peaaegu samaväärse kaitse.

Teisele kohale jäi vanaema kootud villane kampsun. TÜ füüsikud testisid umbes 10 aastat vana kampsunit, mida palju pestud ja mis natuke viltinud. Kuid sellegi tõhusus oli ainult 50% võrreldes kirurgilise maskiga ja paremate turul saadaolevate korduvkasutatavate maskidega.

Muud materjalid – voodilina, teksapüksid, T-särgid – andsid testimisel veelgi halvemad tulemused. Neist viimasele kohale jäid teksapüksid, mille puhul olid nii materjali filtreerimisvõime kui ka hingavus ühtmoodi madalad.

Eesmärgiks maskireostuse vähendamine

Junnineni sõnul on oluline propageerida maskide kasutamist üleüldiselt, kuid eriti just korduvkasutatavate maskide eelistamist. „Eesmärk on kaardistada Eestis müüdavate korduvkasutatavate maskide kvaliteeti, et vältida prügihunnikuid, mis tekivad ühekordsete maskide kasutamisel,“ põhjendab ta, miks on TÜ teadlased ette võtnud just nende maskide testimise, mis sobivad kandmiseks korduvalt.