Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Ajavõit või ajaraisk ehk Kuidas sotsiaalmeedia(paast) ajataju mõjutab?

Kai Kaljumäe | Pildid:

Sotsiaalmeedia pausi ajal tuleb otsida uued võimalused, kuidas igavust peletada ja rühmatööd teha. Samas õpetab paast (digi)elu paremini planeerima. Nii selgub Tartu Ülikooli uurimusest.

Üha kiirenevas elus tundub loomulik, et info ja sõbrad peavad pidevalt kättesaadavad olema. Seni on vähe uuritud, kuidas kiirem elu mõjutab infotarbimist ning kuidas me seda aeglustada või kontrollida saame.. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste lektorid Krista Lepik ja Maria Murumaa-Mengel leiavad, et see teadmine on vajalik, sest “uues” elus ei pruugi vanad ajajuhtimise viisid enam toimida. (1)

Iisraeli teadlased on leidnud, et tarbime (sotsiaal)meediat teatud vajaduste rahuldamiseks. Selleks, et hankida infot, lahutada meelt ja tunda, et kuuluma kuhugi, enda arendadamiseks ning argielust põgenemiseks. (3) Sedasi n-ö kodustame (sotsiaal)meedia, nii et see muutub igapäevaelu märkamatuks osaks. (4)

Uuritud on seda kuidas digilõhe inimeste suhtlust takistab (5) või kuidas sotsiaalmeediast loobutakse. (6) Kuidas aga mõjutab selline katkestus meie ajataju ja sotsiaalseid suhteid? Kuidas me iseennast katkestuse ajal tajume? Lepik ja Murumaa-Mengel uurisid 2019. aastal gruppi Tartu Ülikooli tudengeid, kes loobusid viieks päevaks sotsiaalmeediast ja jäädvustasid oma kogemused päevikusse.

Selgus, et üliõpilased planeerisid paastu hoolega. Mõned klapitasid selle rahulikuma ajaperioodiga – plaanitud sõit vanematekoju –, sest nii tundus paus põhjendatud. Teised eelistasid paastuda kiiremal (kooli)tööajal, sest lootsid sedasi tulemuslikumalt töötada ja igavust vältida.

Paastujad tajusid, et sotsiaalmeediata ei olnud nende päeval pidepunkti: kui meie inforuum kuivab kokku kuivab, kardame, et jääme millestki ilma.

Kuigi paastujatele ei antud juhist oma ajataju jälgida, osutus see päevikutes keskseks teemaks. Ilma sotsiaalmeediata tundusid päevad pikemad ja vaba aega oli rohkem. Mõned tudengid kasutasid seda kohustuste täitmiseks, teised püüdsid muu meediaga - televisoon ja ajalehed - infonälga toita ja otsisid meelelahutust Netflixist. Igavuse kartuses otsiti kohati isegi liiga palju asendustegevusi.

Paastujad tajusid, et sotsiaalmeediata ei olnud nende päeval pidepunkti: inforuum kuivab kokku, kardame, et jääme millestki ilma. Sotsiaalmeedia kasutamisel tekib harjumus pidevalt kättesaadav olla. Mitmed tudengid tundsid seega, et nad ei saa lihtsalt kaduda ja andsid eesootavast paastust sõpradele ning perele teada, et ei jääks mulje, et nad “surnud” oleksid. Kaaslased reageerisid erinevalt: mõned pidasid paastu kangelasteoks, teised muretsesid edasise suhtluse pärast. Paastujad märkisid, et suhtlevad sotsiaalmeedias sageli ka töö- ja kooliasjus, mistõttu viieks päevaks n-ö pildilt kadumisel tuleb eriti ettevaatlik olla.

Teisalt kirjutasid paastujad ka päevikusse, et sotsiaalmeediata mõtisklesid nad rohkem elust, unistustest ja tulevikuplaanidest. Nad tundsid ka samas, et vahetu kontakt sõpradega muutis suhtlemise erilisemaks.

Paast pakub nii võimalusi, näiteks rohkem aega kasulike asjade tegemiseks, kui ka väljakutseid, näiteks, kuidas vältida igavust ja kaaslastega suhelda.

Paastu lõppemisel sööstsid tudengid algul infot tarbima, et viit “kaotatud” päeva tasa teha ja ennast toimuvaga kurssi viia, ent mõne aja pärast avastasid nad, et kasutavad sotsiaalmeediat läbimõeldumalt. Nad lahkusid teatud gruppidest, lülitasid välja teavitused või harvendasid oma virtuaalset suhtlusringi. Mitmed uuringus osalejad tõdesid, et pikemal paastul oleksid nad oma infovajadust ja meediakasutusmustreid paremini mõistnud. Mõned tudengid leidsid, et tahaksid ka pärast uuringut meediast paastuda.

Kas sotsiaalmeediast loobumine on siis ajavõit või ajaraisk? Lepik ja Murumaa-Mengel tõdevad, et paast pakub nii võimalusi, näiteks rohkem aega kasulike asjade tegemiseks, kui ka väljakutseid, näiteks, kuidas vältida igavust ja kaaslastega suhelda. Sotsiaalmeediakarussellilt on ilmselgelt keeruline maha astuda, ilma et sõbrad muret tundma ei hakkaks või grupitöökaaslased tõsiselt ei pahandaks. Teadlik aja maha võtmine õpetab siiski elu otstarbekamalt planeerima.