Traditsiooniliselt nähakse last tulevase täiskasvanuna. Nüüdisaegse käsitluse kohaselt on aga laps ja tema arvamused olulised just praegu. Viimasel käsitlusel tugineb suuresti ka “Rahvusvaheline laste heaolu uuring” uuring, milles tähtsustatakse ja uuritakse laste heaolu, sest laps on isiksus oma tunnete, oskuste ja eakohase käitumisega, kelle arvamusega on oluline arvestada.

Lapsevanemad peaksid rohkem last kuulama

Lapsevanematel oleks igal juhul palju lihtsam kõik lapsi puudutavad otsused ise teha. Vaatamata sellele, et vanemad tahavad oma lapsele parimat, siis kas nad ikka teavad, mis on lapsele parem kui pole enda lapselt tema arvamust küsinud? Tegelikult on vanematel kohustus otsuste tegemisel ka laste arvamust arvesse võtta.

Juba 2011. aastal tõi Sotsiaalministeeriumi koostatud laste ja perede arengukava välja, et suurem osa eestlastest nõustus, et lastega tuleks suhelda samaväärselt täiskasvanutega. Üheksa aastat tagasi peeti eestlaste teadlikkust laste õigustest madalaks. Üks tulevane eesmärk arengukavas oli vähendada vanemate seas seisukohta, et laste arvamus ei ole oluline, sest ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis on sätestatud kohustus tagada lapsele iseseisev seisukohavõtt ning õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes.

Seitse aastat tagasi uuriti laste heaolu uuringus 8-, 10- ja 12-aastastelt lastelt, kas nende arvates võtavad vanemad neid kuulda. Selgus, et vaid veidi üle poole Eesti lastest arvasid, et vanemad teevad seda. Iga kümnes laps oli aga selles osas rahulolematu. Kaks aastat tagasi läbi viidud sama uuringu tulemused olid väga sarnased. Seega on näha, et vanemate teadlikkus laste õigustest ei näita erilist tõusutrendi ning laste arvamust ei arvestata ikka veel piisavalt.

Lapsed teavad, et neil on õigused

Lastelt uuriti nende õiguste täitmise kohta ning selgus, et enim on täidetud õigus olla oma kodus hoitud. Suurem osa lastest leiab, et saab elada koos hoolivate ja armastavate vanematega. Lisaks leidsid lapsed, et tagatud on õigus arendada oma võimeid ja andeid. Õigus teha eakohaseid otsuseid ja neid ellu viia ning kaasa rääkida oma elu puudutavate otsuste tegemisel on täidetud üle poole küsitletud laste puhul. Kõige vähem on laste sõnul täidetud aga kõiki õigusi läbiv õiglase kohtlemise põhimõte – ligi kümnendiku laste arvates ei ole neil õigust õiglasele kohtlemisele siis, kui nad on teinud midagi valesti. Ühtlasi tunnevad lapsed, et nad ei saa murede korral spetsialistidelt abi, mis on samuti laste õiguseks.

Uuring näitab, et kui üle poole 10-aastastest vastanutest arvab, et täiskasvanud arvestavad nende õigustega, siis samal arvamusel on vaid veerand 12- aastastest vastanutest ning iga kümnes 12-aastane leiab, et täiskasvanud ei arvesta nende õigustega üldse.

Võib väita, et lapsed elavad Eestis küll hästi, kuid alati saab paremini. Lapsevanemad võiksid oma lapsi rohkem kuulata ja arvestada nende mõtetega igapäevases elus, sest tuleb välja, et lapsed peavad seda oluliseks ning tegemist on ka nende õigusega.

Lastega tehtud uuringute tulemustega tutvudes tasub alati meeles pidada, et lapsed kalduvad olukordi hindama pigem positiivsemalt, seega peaksid laste antud negatiivsed hinnangud mõjuma väga alameerivalt – need näitavad, et laps on päriselt hädas. Selleks, et saada enda lapse kohta kõige adekvaatsemat infot, tuleb lapsega rääkida, temaga erinevate teemade üle arutleda ning otsuste tegemisse kaasata.

Laste heaolu uuringu “Children’s Worlds” kolmandas laines, mis viidi läbi aastal 2018, osalesid 35 riigi lapsed. Kokku oli lapsi 128 788. Eestis viidi uuring läbi 42 koolis, valimis oli 3150 last vanuses 8, 10 ja 12, mis moodustab kõikidest Eesti samavanuselistest lastest 7-8%.

Miks on vaja lapsi kuulata? Vastab psühholoog Auli Andersalu-Targo:

“Laste näilise kuulamise kohta arvan ma seda, et kuigi vanemad mõistavad laste kuulamise ja nendega arvestamise olulisust, jäävad nad raskustesse, sest neil on oma lapsepõlvest vähe sarnaseid kogemusi. Praeguse aja lapsevanemad tahavad kahtlemata oma lastesse suhtuda armastavalt ja hoolivalt, kuid sageli ei oska seda teha. Neid on ilmselt kasvatatud nii, et vanemad olid emotsionaalses mõttes kaugel ja armastuse välja näitamise asemel said lapsed sageli tunda vanemate karmust.

Kui praeguste laste vanemad on ise üles kasvanud karmide kasvatusmeetodite maailmas, on neil väga vähe oskusi kuidagi teisiti oma lastega tegeleda. Nad lihtsalt ei oska. Paljud püüavad oma vanematest erineval moel ise lapsevanemad olla, sest nad mõistavad, et nii oleks parem ja peavad uute oskuste, näiteks aktiivne kuulamine õppimiseks teadlikult pingutama.”