2015. aasta detsembris toimus Pariisis kliimakonverents, kus 195 riiki sõlmisid kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Üheks oluliseks lepingu klausliks on lepinguosaliste kliima-alaste teadmiste parandamine, mis näeb ette muuhulgas ka kliimauuringute läbiviimist. Regulaarselt läbi viidav Euroopa Sotsiaaluuring sisaldas 2016. aastal esmakordselt küsimusi kliimamuutuste kohta. Eestist osales uuringus 2000 inimest.
91% Eesti elanikkonnast usub kliimamuutustesse ning vaid paar protsenti on veendunud, et seda ei toimu. Eesti elanikkonna kliimamuutustesse uskujate osakaal on siiski veidi väiksem kui Euroopa keskmine, mis on 93%.
Uuringu järgi elavad kõige kindlamad kliimamuutusesse uskujad Lõuna-Euroopas. Peaasjalikult Portugalis ja Hispaanias on ligi kolmveerand rahvast veendunud, et maailma kliimas on toimumas konkreetsed muutused. Samas usutakse kõige vähem kliimamuutustesse Poolas ja Leedus. Venemaal on 15% elanikkonnast veendunud, et muutusi ei toimu. Seejuures muretseb kliimamuutuste otseste mõjude pärast vaid hinnanguliselt 20% Venemaa elanikkonnast. Siiski ei leidu uuritud riikide seas kliimamuutuste uskumise osas suurt erinevust ja kategoorilisi kliimamuutuste eitajaid leidub Euroopa riikides vaid keskmiselt 2%.
Küsimuse puhul, kas kliima muutub, ei leidu Eesti naiste ja meeste vahel suuri erinevusi. Nimelt arvavad nii naised kui mehed, et kliimamuutused on suuresti põhjustatud inimeste tegevuse ja looduse koosmõjul. Selles arvamuses ühtivad Eesti inimeste arvamused teiste Euroopa rahvastega, kelle puhul on samasugust tendentsi näha. Üllatav võib siinjuures olla see, et nii Eestis kui ülejäänud Euroopas on kliimamuutuste eitajaid nii naiste kui meeste osas veidi alla 1%.
Kliimamuutustega seotud murelikkuse ja muretuse osas jagunevad Eesti meeste ja naiste arvamused suuresti võrdselt. Naiste mure kliimamuutuste pärast on meestega võrreldes keskmisest küll kõrgem, kuid neid, keda kliimamuutused üldse muretsema ei pane, on meeste ja naiste osas võrdselt - ca 12%. Keskmiselt on Euroopas kliimamuutuste pärast mures 74% elanikkonnast.
2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimalepe on küll valitsustevaheline aga ka valitsusvälistel huvigruppidel (omavalitsused, eraettevõtted, kodanikuühendused) on suur mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Uuringule tuginedes saab planeerida inimeste kliimateadlikkuse kasvatamist nende gruppide seas, kelle usk kliimamuutustesse on kõige madalam.
Merle Karro-Kalberg
Vootele Päi
Sander Mändoja
Lotte Parksepp
Erika Renel
Triinu Harro, Mathi Kivi, Liis Ivaste ja Maarja Kauge
Brita Kikas, Liis Lumiste, Lisanna Männilaan, Ann Marii Närska ja Karin Pulst