Erivajadustega inimestel on keerulisem leida tööd, kuna nad vajavad tihti töökoha kohandamist ja tööandjad pole selleks alati valmis.
Tartu linna koeraomanikud on hädas ilma rihmata jooksvate koertega, kes kipuvad liigikaaslasi ründama või nende rahu rikkuma.
Pea pooled Tartu linnas haridust omandavad Ukraina sõjapõgenikud õpivad eesti keelt ja tutvuvad siinse kultuuriga huvitegevuse kaudu.
Eestisse tööle tulnud immigrandid võivad olenemata tehtavatest teavitustöödest ja kontrollidest sattuda tööalase ärakasutamise ohvriks, jäädes nii ilma enda teenitud rahast või tööandja lubatud elamispinnast.
Tänavu on autojuhid ehmunud nii vastu sõidukit visatud õuna kui ka lumepalli tõttu, seejuures võib politsei- ja piirivalveameti (PPA) sõnul kohkunud roolikeeraja põhjustada väga tõsise avarii.
Psühholoogi sõnul mõjuvad teraapiakoerad inimesele rahustavalt ja loovad positiivseid emotsioone, kuid allergiate ning haiguste tõttu on nende ülikooli loengutesse kaasamine välistatud.
Ukraina sõjapõgenikud saavad soovi korral Tartus vaimse tervise abi, kuid nendega tegeleva psühholoogi arvates on mitmetest spetsialistidest endiselt puudus.
Tartu rehvitöökojad tõdevad, et eestlastele tuleb talv iga aasta ootamatult ning sügisel tehtud rehvivahetused on kõigest soojendus esimese lumega tekkivateks massideks.
Koolidel on keeruline tulla toime probleemsete õpilastega, kuna koostöö Rajaleidja, kohaliku omavalitsuse ja politseiga ei vasta koolide vajadustele.
Peamised murekohad koolides on asjatundjate puudumine, raha vähesus ja koostöö vanematega. “Vanemad ei taha tunnistada, et lapsel on probleemid ja nende veenmine on ajamahukas,” ütles Sillaotsa kooli direktor Karin Kütt.
Doonorloomade vähesuse ning ühtse verepanga puudumise tõttu kasutavad arstid loomade abistamiseks enda või loomaomanike tuttavate loomi ning sotsiaalmeedia abi.