Räägime ülikoolidega läbi ja püütame leida lahenduse, milles on esindatud kõigi osapoolte huvid.

Jevgeni Ossinovski, haridus- ja teadusminister

Sa oled siin

Õppetoetuste süsteem ja avatud ülikoolis õppimine lähevad ülevaatamisele

  • Hiljuti kehtima hakanud õppetoetuste süsteemis ilmnenud vead lubab uus koalitsioon parandada.
  • Ministril on kavas leida võimalus hakata lähitulevikus taas pakkuma avatud ülikoolis õppimist tasu eest.
  • Kavas on anda ülikoolidele raha juurde, et nii soodustada doktorantide töölevõtmist nooremteadurina.

Koalitsioonilepe tõotab tudengisõbralikumat stipendiumisüsteemi ja avatud ülikooli õppevormi taastumist. Tulevane haridusminister lubab aga hoiduda väga pöördelistest reformidest.
Ossinovski rääkis ERRi uudisteportaalile, et koalitsioonileppe järgi analüüsitakse esmalt, kuidas vajaduspõhine õppetoetuste süsteem on rakendunud. Juba preagu on teada, et selles süsteemis on omad kitsaskohad, kuivõrd stipendiume sai oodatust oluliselt väiksem arv tudengeid.
Kitsaskohtadena nimetas Ossinovski näiteks asjaolu, et kas vajaduspõhisuse arvutamine eelmise kalendriaasta tulude järgi on mõistlik. Vajaduspõhise toetuse saamine ja summa arvutamisel võeti arvesse perekonna eelmise aasta sissetulekud, kuid süsteem ei arvestanud võimalusega, et keegi leibkonnast võis olla vahe peal kaotanud töö ning sissetuleku kogusumma ei pruukinud vastata reaalsusele.
Ossinovski sõnul on kavas otsida võimalusi, kuidas paindlikumalt reageerida muutustele perekonna sissetulekutes.
Kuna toetuse summa ja saamine sõltub otseselt sissetulekust pereliikme kohta, oli probleem ka üliõpilase leibkonna arvestamisest.
Praegune süsteem käsitleb üliõpilast vanematega ühte perekonda kuuluvana kuni 24. eluaastani (k.a), välja arvatud juhul kui kuni 24-aastane üliõpilane on abielus, lapsevanem või hooldaja. Sel juhul muutub ta iseseisvaks perekonnaks.
Ossinovski sõnul vajab leibkonna defineerimine ülevaatamist.
Uue koalitsioonileppe järgi vaadatakse üle tudengite vajaduspõhise toetuste süsteem ning juba sügisest ka tulemusstipendiumid, mida esialgselt kavandatud 480 tudengi asemel hakkavad saama tuhatkond õppurit.
Avatud ülikooli õppevorm võib tulla tagasi
Tasuta kõrghariduse reformiga kaasnes ka olukord, kus ülikoolid olid sunnitud loobuma kaugõppe või avatud ülikooli õppevormist, sest varem tasu eest pakutavat õpet ei olnud ülikoolid enam võimelised sellises mahus pakkuma.
Ossinovski sõnul on kavas see uuesti üle vaadata ning leida lahendus, mis sobiks nii õppuritele, kes päevases õppes täiskohaga õppida ei saa, kuid kellele näiteks sobiks avatud ülikooli või kaugõppe vorm. Samuti lubas Ossinovski, et ülikoolidega räägitakse läbi ja püütakse leida lahendus, milles on esindatud kõigi osapoolte huvid.
Tasuta kõrgharidusega kadus ülikoolidel võimalus küsida õppimise eest tasu. Uue koalitsioonilepingu järgi peetakse eesmärgina silmas „mittepäevastes õppevormides võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kõrgharidusse“. Sisuliselt võib see tähendada, et taastub võimalus õppida tasu eest avatud ülikoolis.
Doktorandid nooremteadurina palgale
Doktorante puudutavatest muudatustest rääkides ütles Ossinovski, et kavas on anda ülikoolidele raha juurde, et nii soodustada doktorantide tööle võtmist nooremteadurina.
Selline võimalus on olnud ülikoolidel seadusemuudatuse järgi juba alates 2012. aastast, kuid rahapuudusel pole see muudatus eriti hästi juurdunud.
Praegu saavad täiskohaga atesteerimise läbinud doktorandid doktoranditoetust 383,47 eurot kuus, mis on aga käsitletav stipendiumina ehk et sellelt ei arvestata makse. Nii puuduvad doktorantidel ka täiendavad sotsisaalgarantiid, mida nüüd püütakse Ossinovski sõnul tagada.
Nooremteadurina töötades võiks doktorant saada jätkuvad 383,47 eurot kuus kätte, kuid selle pealt oleksid makstud ka maksud. Koalitsioonileppe järgi antakski just nooremteaduri tööjõukuludeks ülikoolidele raha juurde.
Tasuta kõrgharidusega seotult uuele rahastusüsteemile üleminek on olnud ülikoolidele suur muutus.
„Selles sfääris enam kui muus sfääris kehtib põhimõte, et tark ei torma,“ lubas tulevane haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning lisas, et eelseisva aasta jooksul, mil uus valitsuskoalitsioon tegutseb, ei ole vajadust kogu kõrgharidusmaastiku ümber teha. Küsimusele, kas minister kaalub ministeeriumi Tartust pealinna kolimist, rõhutas Ossinovski veel kord, et nii suuri muudatusi, mida kujutaks endast ministeeriumi kolimine, ei plaani ta ette võtta.

Märksõnad: 
Eesti