Petersoni gümnaasiumi abituriendi Marta Areni kinnitusel on ainus mõjuv põhjus mihklipäevast pääsemiseks pikalt haigena puudumine, muidu ei jõua kõiki tegemata jäänud töid järele vastata. 

Sa oled siin

Ühised järelevastamised säästavad õpetajate aega

Osa Tartu gümnaasiumides on viimastel aastatel õpetajate töö lihtsustamiseks kasutusele võetud süsteem, kus õpilased saavad kirjalikke töid järele teha vaid kindlatel päevadel. 

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste rääkis, et koolis on ligi kaks aastat kasutatud järelevastamiste süsteemi, mida kutsutakse mihklipäevaks. Õpilased peavad tööde järele tegemiseks end aineõpetaja juures kirja panema. Oma töid saab teha kooli auditooriumis kahel korral kuus. Direktori sõnul saavad haigestunud õpilased küsida endale erandina mõnda muud aega. 

„Järelevastamine ei peagi olema väga mugav – see peabki olema ebameeldiv,” lausus Kaste. 

Petersoni gümnaasiumi abituriendi Marta Areni kinnitusel on ainus mõjuv põhjus mihklipäevast pääsemiseks pikalt haigena puudumine, muidu ei jõua kõiki tegemata jäänud töid järele vastata. „Osal õpetajatel on tegelikult isegi haigusest ükskõik, sest neil on mugavam õpilasi auditooriumisse järelvastamisse saata,“ rääkis ta. 

Kaste sõnul kasutavad nad mihklipäevade meetodi aja säästmiseks – õpetajad ei pea eraldi klassides järeltöid tegevaid õpilasi valvama, vaid seda teeb õppejuht koos abilisega ühes ruumis. 

Aren rääkis, et mõned ta klassikaaslased on pidanud mihklipäeval lausa kolm tööd järele vastama, milleks on korraga raske ette valmistuda. Auditooriumis on tema sõnul keeruline keskenduda, sest seal istub ja sagib korraga ligi sada õpilast. Samas tekitab see süsteem Areni sõnul õppimiseks rohkem motivatsiooni. „Raskema aine puhul võtan end kokku ja tuubin kuidagi materjali pähe, et oma kolmekene mihklipäevast pääsemiseks ikka kätte saada,” tunnistas ta. 

Kaste ütles, et enne kursuse lõppu on käinud korraga töid järele vastamas isegi ligi 160 õpilast. Ta nõustus, et sellise rahvahulga keskel võib olla raske keskenduda. „Järelevastamine ei peagi olema väga mugav – see peabki olema ebameeldiv,” lausus Kaste. Tema sõnul aitab see innustada õpilasi ettenähtud materjale esimeseks korraks selgeks õppima. 

Osa koole on jäänud vana järelevastamiste süsteemi juurde, kus iga õpetaja määrab ise õpilastele kindlad ajad. Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul ei toiminud nende koolis ühine kirjalike tööde järelevastamine. Ta ütles, et õpetajad ei jõudnud kokkuleppele, kes sellel ajal õpilasi valvab. 

Hugo Treffneri gümnaasiumis toimuvad tööde järele tegemiseks õnnetunnid, kus saab korraga osaleda 40 õpilast ning parandada saab vaid ühte tööd. Direktori Ott Ojaveeri sõnul on Treffneris õnnetunde läbi viidud ligi viis aastat. Ka nende eesmärk on õpetajate aja säästmine. „See pole mõistlik, kui igas klassis teevad mõned õpilased oma töid tund aega ja iga õpetaja ootab nende järel. Suuremat lollust ei anna koolis välja mõelda,“ lausus Ojaveer.

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar