Nii Aleksejev kui Kapp kritiseerivad praegust piirkonna veevärgi ja kanalisatsiooni haldajat, valla osalusega ettevõtet Olme. Aleksejevi sõnul ei tulnud Olme toime biopuhasti hooldamisega ja seetõttu tuli neil maksta trahve keskkonna saastamise eest.  

Sa oled siin

Ülenurme vald võitleb lämmatava lehaga

Võru maanteel liiklejad kirtsutavad Reola kandis leviva haisu tõttu nina. Ülenurme vald on probleemiga lahendamisele kulutanud 60 000 eurot, kuid valla arendusjuhi sõnul pole lähiaastatel pole lootustki, et lämmatav lehk kaoks.  

Hingematvat haisu tekitavad biotiigid, kuhu jõuab kõik, mis Uhti ja Reola majapidamiste torustikest alla läheb. Tiigid paiknevad Võru maanteest sajakonna meetri kaugusel, Armeenia söögikoha ja Põlva maantee vahel.   

Alates 2012. aastast on Ülenurme vald kolme aasta jooksul investeerinud piirkonna veevärgi kaasajastamisse. Valla arendusjuhi Kristi Kulli sõnul oli tegu väikese investeeringuga ja raha jätkus vaid veevärgi torude parandamiseks ja biotiikide süvendamiseks. Haisuprobleemi see paraku ei lahendanud.  

Ülenurme vallavanema Aivar Aleksejevi sõnul otsustas teisipäeval vallavolikogu usaldada piirkonna veemajanduse Tartu veevärgi hoolde. Uus ettevõte võtab Uhti ja Reola piirkonna veevärgi haldamiskohustuse üle esimesel oktoobril.   

Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapp ütles, et läbirääkimisi Tartu linna ja Uhti-Reola piirkonna veevärkide ühendamiseks alustati tänavu kevadel. Kapi sõnul hakkab oktoobrikuust voolama külade heitvesi biotiikide asemel Tartu reoveejaama.  

Kapi sõnul tegeleb Tartu veevärk praeguse olukorra hindamisega, aga tõenäoliselt pole biotiigi torusid kümne aasta jooksul kordagi pestud. Ta lisas, et praegune reovee kogumise ala ei vasta kaasaegsetele nõuetele.  

Arendusjuht Kull avaldas lootust, et tänu uuele süsteemile kaob hais aasta-paari jooksul iseenesest ära.   

Vallavanem Aleksejev ütles, et kohalikke elanikke muutused piirkonna veemajanduses ei mõjuta. Aleksejevi sõnul jääb kehtima senine hinnakiri ja vee kuupmeetrihind - 0,628 eurosenti pluss käibemaks - on fikseeritud teisipäeval allkirjastatud lepingus. Aleksejev kinnitas, et veevärkide liitmine ei kergenda ka Ülenurme valla kukrut, sest Tartu veevärk võtab kõik kulutused enda kanda.  

Nii Aleksejev kui Kapp kritiseerivad praegust piirkonna veevärgi ja kanalisatsiooni haldajat, valla osalusega ettevõtet Olme. Aleksejevi sõnul ei tulnud Olme toime biopuhasti hooldamisega ja seetõttu tuli neil maksta trahve keskkonna saastamise eest.   

Kapi sõnul tegeleb Tartu veevärk praeguse olukorra hindamisega, aga tõenäoliselt pole biotiigi torusid kümne aasta jooksul kordagi pestud. Ta lisas, et praegune reovee kogumise ala ei vasta kaasaegsetele nõuetele.  

Ka Olme juhataja Lembit Haav tunnistas, et biotiigis puhastatud vesi ületas mitmel korral kehtestatud saastenormi ja ettevõttel tuli maksta saastetasusid. Haav ütles, et veevärgi üleandmine Tartu veevärgile on viibinud juba aastaid.   

Haava sõnul on biotiik looduslik puhastussüsteem, kus reovesi juhitakse läbi torustiku tiiki. Madalas vees saaste settib ja puhas vesi liigub tiigist välja. Haava ütles, et tema arvates ei aitaks lehka vähendada isegi torustike igapäevane puhastamine, sest biotiigi äärde tekkinud sete haiseks ikka.  

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar