Inimesed tulevad meile liiga hilja, nende teadlikkus ja tahtmine on väike. Doktor Laur Toomaspoeg, Tartu A-kliiniku raviarst

Sa oled siin

Alkoholisõltlased jõuavad raviasutusse liiga hilja

  • Alkoholi liigne tarbimine on Eestis tõsine probleem. Foto: freeimages.com

Eesti ühiskonna üheks suurimaks murekohaks on suur alkoholitarbimine ning pidevalt kasvav sõltlaste arv, kuid ühiskonna teadlikkus alkoholismi ohtudest on erinevatest püüdlustest hoolimata madal.
 
Eestis on hinnanguliselt 60 000 alkoholisõltlast ning vaid kaks kliinikut, mis abivajajatele ravi võimaldavad.  Tartus vastavat teenust pakkuvas A-kliinikus tegutseb üks raviarst, doktor Laur Toomaspoeg, kelle sõnul tuleb kliinikusse igal aastal 1000 esmakordset abiotsijat ning korduvvisiite teeb ligi 3000. „Kolmandik neist tuleb ravile ise,“ ütles Toomaspoeg. „Aga ülejäänud suunab kas naine, töökoht või siis sotsiaalamet.“
 
Ühe visiidi maksumus on 25 eurot ning raviarsti sõnul piisab mõnele patsiendile ühest vastuvõtust, mõni peab käima mitu korda kuus. „Inimesed tulevad meile liiga hilja, nende teadlikkus ja tahtmine on väike,“ lisas Toomaspoeg. Juulis kehtima hakanud seadusemuudatust, mis lubab avalikus kohas alkoholi tarbida, nimetab ta probleemi valguses täielikuks rumaluseks.
 
17. oktoobril riigikogu istungil heaks kiidetud korrakaitseseaduse muudatuse osas, mis uuesti keelab avalikus kohas joomise, on Tartu abilinnapea Valvo Semilarski sõnul linnavalitsus selgelt äraootaval seisukohal ning kohalikul tasandil muudatusi tegema ei rutata. „Leiame, et piirangud võiksid siiski olla üleriiklikud, mitte igas omavalitsuses erinevad,“ tutvustas Semilarski linnavalitsuse nägemust.
 
Enne 1. juulit Tartus kehtinud korra taastumine, mis lubas Pirogovi pargis alkoholi tarbimise, sõltub Semilarski sõnul samuti ennekõike uue seadusemuudatuse üksikasjadest.
 
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts on viimasel aastal püüdnud tekitada avalikku diskussiooni alkoholitarbimise teemal. Selle osaks oli muu hulgas 15. oktoobril toimunud loeng ALKOHOL unplugged: Miks me joome? Ürituse ühe korraldaja Kati Külma sõnul on seltsi eesmärgiks vähendada ühiskonnas alkoholi tarbimist nii, et see poleks enam kahjulik.
 
Selle aasta veebruaris valmis tänavune alkoholipoliitika roheline raamat, mis näeb ette erinevaid meetmeid ning programme Eesti elanike joomisharjumuste muutmiseks. Kui täna joob eestlane aastas keskmiselt kümme liitrit alkoholi, siis tulevikus võiks see arv kahaneda kaheksale.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Taavi Laasik

Lisa kommentaar