Sa oled siin

Alkohoolikud kisuvad kaassõltuvusse kogu pere

 

Alkoholi kuritarvitamine on Eestis aja jooksul üha sagenenud ning kasvab üha. Tõsiasi on aga, et kaassõltuvusse satuvad ka napsutaja lähedased, sealhulgas lapsed.

 

Kaassõltuvus on olukord, kus kaassõltlase elu keskmeks saab sõltlane. AJK Kliiniku psühholoog Ljudmilla Atškasov selgitas, et kaassõltlane unustab ära oma elu elamise, varasemad isiklikud huvid ja elu jäävad tagaplaanile ning kõige tähtsamaks saab inimesele pereliikmest sõltlane.

 

Atškasov lisas, et kaassõltlase jaoks on olulisim see, mida sõltlane teeb, mis tujus või kus ta on. Kaassõltlase enda meeleolu ja elu hakkab suuresti sõltuma sõltlase käitumisest ja meeleolust. Atškasovi sõnul loetakse niisuguse olukorra väljakujunemiseks keskmiselt kuus kuud kooselu sõltlasega ning sealjuures ei ole vahet, kas tegu on narko-, alko- või hasartmängusõltuvusega.  Atškasov märkis, et kaassõltuvust võib lugeda üha kasvavaks probleemiks, mis korreleerub üha kasvava sõltuvusainete kuritarvitamisega Eestis üldse.

 

Selleks, et mitte sellesse nõiaringi tiirlema jääda, tuleb iseennast uuesti üles leida ja minna oma eluga edasi, taastada elustiil, mis oli enne, kui kaassõltuvaks jäädi,” ütles Atškasov. 

 

Pereterapeut Krista Joosti sõnul on sõltlase lapsed ohustatud, sest kõik, kes sõltlase mõjuvälja satuvad, võivad ka ise sõltlasteks saada. Laste puhul saavad väärtushinnangud alkohoolikuga kasvades tugevasti kannatada ning hakatakse juba väga noores eas alkoholi tarbima.

 

 
Helle Kaasik, kes on olnud naiste kaassõltuvuse eneseabigruppide projektijuht, ütles, et tuntuim näide kaassõltuvuse all kannatajast on alkoholisõltlase elukaaslane, kuid alkoholi tarvitamisega kaasneva perevägivalla tõttu saab kannatada ka laste psüühika. Kuna kaassõltuvus ei ole psühhiaatriline diagnoos, siis ei ole selle sageduse kohta ka ametlikku statistikat,” tõdes Kaasik. Seega on abi osutamine abivajajatele keerukas.
 
 
Kaasiku sõnul soodustab probleemi püsimist vähene oskus ja harjumus oma vaimse tervise ja suhete eest hoolt kanda. “Kaassõltuvuse all kannataja suurim hirm on olemasolevat suhet kaotada, isegi kui ta selle suhte pärast iga päev nutta saab,” nentis ta. Kaasik ütles, et õpilasi võiks juba kooli psühholoogiakursusel õpetada teadma ja märkama ebaterveid suhtemustreid, otsima vajadusel psühholoogilist abi ja oskama teisi abivajajaid abi otsima julgustada.

 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Jaanus Vogelberg

Lisa kommentaar