Laste motivatsiooni tõstavad preemiad: mäng annab mingil hetkel auhinna, näiteks jõudes järgmisele tasemele jõudnud mängija saab punkte juurde. Nii tekib hasart ja lapsed saavad sõpradega punkte võrrelda, sõnas Sillaots.  

Sa oled siin

Arvutimäng õpetab võõrkeelt juba varakult

Tallinna Ülikooli teaduri Martin Sillaotsa projekti tulemusel valmib arvutimäng, mille eesmärk on varajases lapsepõlves mitmekeelsust arendada.  

Sillaotsa arvutimäng LanguageGame läheb testimisele detsembri lõpus või uue aasta alguses. Mängu katsetamisest võivad osa võtta kõik lasteaiad, kes huvi üles näitavad – sellele pole piirangut seatud.  

Mäng on loodud Euroopa Liidu toetuse eest ja on seega kõigile tasuta kasutamiseks. Selliste mängude levitamine on Sillaotsa sõnul raske, kuna õpetajad ja kasvatajad ei taha neid eriti kasutada. Uued mängud õppetöös on õpetajatele väljakutseks, kuna nad peavad need esialgu endale selgeks tegema.   

Tegemist on tõsimänguga, milles on seotud harivad ja õpetlikud eesmärgid, kuid millel on mängulised tegevused. Tõsimäng on selline, mis läbi mängu õpetab lapsi. Tal on tõsised eesmärgid, milleni jõutakse läbi mängu. Mängija ja arvuti vahel toimub elektrooniline dialoog.   

Laste motivatsiooni tõstavad preemiad: mäng annab mingil hetkel auhinna, näiteks jõudes järgmisele tasemele jõudnud mängija saab punkte juurde. Nii tekib hasart ja lapsed saavad sõpradega punkte võrrelda, sõnas Sillaots.  

Sillaotsa sõnul on mängu koolis kasutamiseks mitu võimalust, näiteks õpetaja näitab ette ja kutsub lapsi tahvli ette vastust valima. Teine võimalus on, et mängitakse arvutiklassis ja pärast võrreldakse tulemusi. Kolmas võimalus on, et õpetaja tutvustab mängu lastele ja vanematele ning mängu mängitakse kodus.   

Krisman ütles, et lapsed veedavad liiga palju aega nutitelefonides ja arvutites, hoiaksin neid sealt hoopis eemal.  

Psühholoogi Endla Lõkova sõnul on tore, et lastele on välja mõeldud selline mäng, mis toob keeleõppesse vaheldust. Tema sõnul on hea, et lisaks tavaliste tulnukate tagaajamisele on sellel ka õpetlik osa. Lapsed mängivad nagunii arvutis ja telefonis, seda peavad kasvatajad ja vanemad jälgima, kui palju nad seal aega veedavad, sõnas Lõkova. 

Eesti lastevanemate liidu juhatuse esimehe Enn Krismani sõnul on parem, kui tegemist on lauamänguga, siis lapsed suhtlevad omavahel rohkem. Krisman ütles, et lapsed veedavad liiga palju aega nutitelefonides ja arvutites, hoiaksin neid sealt hoopis eemal.   

Aktiivne õppimine aitab kaasata lapsi tegevusse, selle eeliseks on vahetu tagasiside, mis toetab õppeprotsessi, kuna aitab mõista tehtud vigu. Aktiivne õppimine on laialt levinud õpetamismeetod, õpetaja annab individuaalselt tagasisidet ja laps saab kiiremini aru, mida ta teeb hästi ja kus on veel arenguruumi.  

Sillaotsa sõnul on võimalik arengut hinnata näiteks uurides, mitu korda laps enne klahve vajutas, kui õige vastuse leidis. Selle tulemusel saab hinnata, kas laps tegelikult mõistab, mida ta teeb või vajutab niisama klahve. 

Eesti koolipsühholoogide ühingu liikme meelest on hea, kui laps näeb, et mäng on seotud millegi praktilisega, ta näeb, et talle õpetatu tuleb kasuks ning see on tore ja lõbus. 

 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv

Lisa kommentaar