Sa oled siin

Biojäätmekonteinerite paigaldus Tartu linnas venib

  • Peamised bioloogiliselt laguneva prügi hulka kuuluvad jäätmed on toidujäätmed. Foto: Muu-karhu/Wikimedia Commons

Tartus läheb biojäätmekonteinerite paigaldamisega aega vähemalt järgmise kevadeni, kuna selleks aastaks lubatud konteinerid jäävad paigaldamata kahe prügiveofirma vaidluse tõttu.
 
Eesti jäätmekäitlusseaduse järgi tuleb omavalitsusel korraldada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suurel määral. Tartu linna biojäätmete ehk köögi- ja aiajäätmete kogumiskonteinerite paigaldamise viivituse taga on Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul kohtuvaidlus kahe prügiveo firma, Ragn Sellsi ja Ecoviri vahel.
 

“Kesklinna piirkonna hanke võitnud Ecoviri hinnapakkumine oli Ragn Sellsi firma arvates liialt odav,” selgitas Ülle Mauer.

 
Kohtuvaidluse lõppemist ja konteinerite paigaldamist prognoosib Mauer järgmiseks kevadeks. 
 
Konteinerit iga maja juurde Maueri sõnul panema ei pea. Jäätmete kogumiseks paigaldatakse väikesed pruunid konteinerid vähemalt kümne korteriga kortermajade juurde, mida tühjendatakse üks kord nädalas. Seejärel veetakse prügi Aardlapalu kompostimisväljakule, kus biojäätmed kompostmullaks muudetakse, selgitas Mauer. 
 
Kui prügi ei sorteerita, satub biojääde koos olmejäätmetega prügilasse, kus tekitab kõdunedes ka kasvuhoonegaase ning ebameeldivat lõhna.
 
Tartu linna elanikel on Maueri sõnul prügi sorteerimise suhtes väga suur huvi: linnakodanikud on ka linnavalitsusse helistanud ja küsinud, et kuna biojäätmete konteinerid tulevad.
 

“On inimesi, kes on väga keskkonnateadlikud, paljud on ka reisides näinud, et biojäätmeid kogutakse eraldi,” rääkis Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. 

 
Tartu linna elaniku Marit Saare arvates on prügisorteerimine väga oluline.
 

"Totter on see, et tihti tehakse suurt reklaami, et sorteerime kõik prügi, aga tegelikkuses ei anta selleks väga palju võimalusi," ütles Tartu linna elanik Marit Saar. 

 
Saar kinnitas, et ta hakkab kindlasti võimaluse korral biojäätmeid olmeprügist väljasorteerima. “Biojäätmed saaksid eraldi olles kiiremini laguneda ning nad ei võtaks prügilates enam nii palju ruumi, seega poleks vaja ka nii palju prügilaid,” sõnas ta. 

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Kadri Org

Lisa kommentaar