Sa oled siin

Bioloog soovitab kodukeemiat vältida

  • Sooda ja äädikas. Allikas:By katerha (http://www.flickr.com/photos/katerha/5703151566/) [CC BY 2.0 (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0)], via Wikimedia Commons

Bioloog Kaarin Koosa soovitab inimestel kodukeemia asemel keskkonnasäästlikumaid vahendeid kasutada, kuna kemikaalid on ohtlikud nii loodusele kui inimese tervisele.

 

Sooda ja äädikas ajavad asja ära

 

Teisipäeval Teadlaste Öö festivali teaduskohvikus toimunud arutelul kirjeldas Koosa kodukeemia kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Koosa sõnul jõuab koristamise käigus kraanikausist alla kallatud kodukeemia reoveejaamadest Emajõkke. Selle tagajärjel on näiteks kalade kehades elavhõbedat üle piirmäära. Ta lisas, et Tartu linna reoveesetetes on liiga kõrge ka vähki tekitavate ühendite, ftalaatide tase. Seegi on Koosa sõnul tingitud liigsest olmekeemia kasutamisest.

Lahendusena pakkus Koosa välja, et kemikaalide asemel võiks kasutada soodat ja äädikat. „Põrandad, juuksed, pesu – kõik saab soodaga puhtaks,“ ütles Koosa. Ta lisas, et kasuks tuleks ka see, kui inimesed ei ostaks kodukeemiat, vaid kasutaksid pigem kontsentraate.

 

Osalejad jagasid kogemusi

 

Tartu kesklinnas asuvasse hostelisse Looming oli loengut kuulama tulnud ligi nelikümmend inimest. Küsimusi kuulajatel jagus ning arutelus kirjeldasid oma kogemusi erinevate puhastusvahenditega paljud neist. Kuigi enamus kogemusi olid positiivsed, rääkis üks kuulaja ka sellest, kuidas sooda tema torud umbe ajas ning seetõttu ta seda teistele ei soovita.

Üks kuulajatest, teenindajana töötav Helen Kikkamägi ütles, et kuigi praegu kasutab ta kodus kemikaale sisaldavaid puhastusvahendeid, plaanib ta nüüd oma valikud ümber vaadata. Kikkamägi märkis, et täielikult sooda ja äädikaga puhastamisele üleminekut takistab kõige rohkem ilmselt mugavus.

Samas oli kuulajate seas ka neid, kes on kodukeemia kasutamisest juba pea täielikult loobunud. „Sooda on lahendus,“ ütles loengut kuulamas käinud Ülle Jerjomin. Ta on enda sõnul soodat ja äädikat puhastamiseks kasutanud juba aastaid. Tema sõnutsi tuleks kodukeemia kahjulikust mõjust kindlasti rohkem rääkida ja seda inimestele selgitada.

Ka loengut pidanud Kaarin Koosa meelest on inimeste vähene teadlikkus probleemiks. „Ma vähemalt tahaks uskuda, et see jõuab lõpuks kuhugi massidesse ka,“ ütles ta. Koosa tõi näiteks kilekotid, mille kasutamine on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Koosa sõnul on paljud inimesed hakanud mõistma kilekottide keskkonnaohtlikkust ja seetõttu neist loobunud. 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Jaanus Vogelberg

Lisa kommentaar