Sa oled siin

Eakate lähisuhtevägivald elab varjatult meie keskel

  • Allikas: www.calgarysun.com

Pojalt räigelt peksa saanud dementne vanaproua, ähvardusi taluv ja hirmuga pensioni loovutanud eakas, abikaasa poolt hooldushaiglas vägistatud naine, lähedastele kinnisvara pärandanud ning seejärel unustatud vanur – sellised juhtumid on osa mõnede väärikasse ikka jõudnud naiste ja meeste elust.
 
Politsei määratleb lähisuhtevägivalda vaimse, füüsilise või seksuaalse vägivallana, mis leiab aset üksteisega mistahes sugulus- või kooseluvormis elavate inimeste vahel.
 
Enamik ohvreid abi ei otsi
 
Sotsiaalkindlustusameti Lõuna piirkonna ohvriabi spetsialist Katti Kask rääkis, et probleem on tõsine. Oktoobris oli perevägivalla tõttu pöördujaid viiskümmend. Eakate klientide suurusjärk võib olla veerand kõigist juhtudest.
 
Enamasti on probleem vanema juurde kolinud täiskasvanutega, kes ähvardavad ja pensioni välja pressivad. Sageli on vägivallatsejad alkoholiga pahuksis.
 
Naised kannatavad rohkem
 
Vanainimeste probleemid ei paista välja. Nad elavad vaikselt ja kannatavad. Politsei- ja piirivalveameti ülevaade lähisuhtevägivalla 2012. a juhtumitest ütleb, et lähisuhtevägivald on kasvav.
 
Registreeritud ja infoteatega juhtumite arv tõuseb. Ülevaate järgi moodustab 56aastaste ja vanemate vanusegrupp kannatanutest 14%. Sooliselt kannatavad viiest juhtumist nelja korral naised.
 
Tihti naastakse koju
 
Tartu Naiste Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagan ütles, et aastas aitavad nad umbes sadat täiskasvanud naist. Sel aastal on öömajale tulijaid olnud kolmekümne ringis, neist eakaid viis.
 
Üldjuhul otsitakse abi füüsilise vägivalla, harvem majandusliku või vaimse vägivalla tõttu.
 

„Kodust ära tulev vägivalla ohver on meist tugevam, sest ületab väga suuri hirme ja takistusi,“ sõnas Tsopp-Pagan.

 
Enamasti minnakse koju tagasi, sest peksa andev poeg on ikkagi oma.
 
Majanduslik vägivald ülekaalus
 
Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sotsiaaltöötaja Maarika Tisler kohtab nii majanduslikku vägivalda, kus eakalt võetakse pension käest, kui ka kehalist väärkohtlemist.
 
Füüsilist vägivalda võib esineda ka kahe abikaasa vahel. Ühel sellisel juhul otsiti koostöös lastega vanematele eraldi hooldekodud.
 
Kõige enam, 3–4 juhtumit kvartalis, näeb sotsiaaltöötaja Tisler majanduslikku vägivalda. Pärija on saanud lähedaselt vara, kuid inimese heaolu enam tagada ei taha. Siis on kohalik omavalitsus appi tulnud ja võimaldanud eakal hooldekodusse jõuda. 

Märksõnad: 
Uudised
Toimetaja: 
Greta Külvet

Lisa kommentaar