Rannala rääkis, et Tallinnas moodustab praegu jalgrattatransport kõigist liikumistest hinnanguliselt ligi pool protsenti ning selle põhjus on rattateede vähesus.

Sa oled siin

Eesti linnad muutuvad jalgrattasõbralikumaks

Eesti suuremad linnad püüavad välisriikide eeskujul muuta linnaruumi jalgratastele sobilikumaks, sest praegused lahendused ei võimalda alati sihtpunkti sõita. 

The Guardian kirjutas üleeile, et alates novembrist kasutatakse Taanis Kopenhaageni südalinnas liiklusvahendina rohkem jalgrattaid kui autosid. Kopenhaagenis on autosid 252 600, samas rattaid on ligi 13 000 võrra rohkem. Tallinna peatänava liikuvuse eksperdi Marek Rannala sõnul püüdlevad ka Eesti linnad selles suunas, et vähendada autode arvu kesklinnas – Tallinnas plaanitakse jalakäijatega ja jalgratturitega arvestavat peatänavat ning Tartu on võtnud vastu otsuse luua 100 kilomeetrit rattateid. 

Rannala sõnul on uudis Kopenhaageni saavutuse kohta innustav. „Seal sajab ka lund ning on rohkem tuult ja vihma kui Tallinnas, nii et meil ei ole enam mingit tobedat kliimaettekäänet,“ ütles ta. Ta lisas, et Eestis alustati rattateede arendamist 1990ndatel, samas Kopenhaagenis alustati sellega 30 aastat varem ning praegune olukord on pikaajalise süstemaatilise töö tulemus. 

Tartu abilinnapea Jarno Laur kinnitas, et praeguse koalitsioonilepingu järgi ehitatakse linnas uusi kergliiklusteid ning ühendatakse vanu.

Rannala rääkis, et Tallinnas moodustab praegu jalgrattatransport kõigist liikumistest hinnanguliselt ligi pool protsenti ning selle põhjus on rattateede vähesus. Tema sõnul valmistutakse nüüd Tallinna peatänavat projekteerima. „See on süntees maailma eri rattalinnade elementidest, mis tundus parima lahendusena,“ ütles ta. Näiteks Amsterdami eeskujul plaanitakse peatänaval eraldada rattad autoliiklusest ja panna need liikuma parkivate autode taha. 

Tartu abilinnapea Jarno Laur kinnitas, et praeguse koalitsioonilepingu järgi ehitatakse linnas uusi kergliiklusteid ning ühendatakse vanu. Abilinnapea sõnul on linnal plaanis järgnevatel aastatel välja töötada ka rattalaenutuste süsteem. Ta lisas, et jalgratta- ja ühistranspordi arendamine on võrdselt olulised. „Meie kliimas on paraku pikemaid otsi talvel bussiga mugavam sõita kui jalgrattaga,“ ütles Laur. 

Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnul tekitab autoliiklus õhku peeneid osakesi, mis on raskmetallide ning orgaaniliste ühendite kõrval ühed tervisele kahjulikumad ühendid. Ta ütles, et Tallinna peatänava loomine vähendaks peenete osakeste kogust õhus mõne protsendi võrra. „Osakeste hulk väheneb kindlasti, aga mitte märkimisväärselt,“ nentis Orru. Õhukvaliteedi parandamisel tuleb lisaks autodele arvestada mitmete teiste teguritega, näiteks kütteseadmetega. 

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu kvaliteedi seire vahearuande kohaselt oli juuli algusest septembri lõpuni Tartus keskmiselt peeneid osakesi 18,64 mikrogrammi ühes kuupmeetris ning Tallinnas Liivalaias keskmiselt 11,94 mikrogrammi kuupmeetri kohta.

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar