Sa oled siin

Eesti valmisolek eraisikuid sõjaolukorras kaitsta on ebaselge

  • Eesti jalaväelased õppusel Cooperative Osprey '98
    Eesti jalaväelased õppusel Cooperative Osprey '98. Foto: U.S.A. kaitseministeerium

Viimase aasta jooksul pingestunud julgeolekusituatsioonis panustab Eesti üha enam kaitseväe võimekusse, kuid tsiviilelanike turvalisuse tagamisega sõja puhul tegeldud ei ole.
 
Siseministeeriumi pressinõuniku Mihkel Loide sõnul on suure hulga tsiviilelanike evakueerimiseks plaanid olemas, aga neid on läbi proovitud vaid rahuaegseid tingimusi arvestades. „Standardplaanid peavad kehtima ka sõjaolukorras,“ ütles Loide.
 
Eestis on evakueerimise ülesanne päästeametil, kuid Loide sõnul on amet kaitseväega koostööd teinud vaid plaanide koostamisel. „Neid plaane pole vaja olnud läbi harjutada,“ lisas Loide.
 
Päästeameti kriisireguleerimisosakonna juhataja Tarmo Terepi sõnul oleks just õppusi vaja. „See on meie jaoks väga uus teema ja me ei ole sellega varem kokku puutunud,“ ütles Terep. Kaitseväega on toimunud ühine lauaõppus, kus üksuste ja tsiviilelanike liikumist logistiliselt kooskõlastada püüti, kuid Terepi hinnangul jääb sellest väheks.
 
Ka Kõrgema Sõjakooli taktika õppetooli ülem kolonelleitnant Allan Parv hindas senist koostööd nõrgaks. „Kindlasti oleks evakueerimist vaja läbi harjutada,“ ütles Parv. „Nii sõjaväelased kui päästeameti inimesed saaksid siis mingisuguse ettekujutuse, kuidas see välja näeb,“ lisas ta. Parve hinnangul ei ole paberil koostatud plaanid alati piisavad ning õppuste läbiviimine aitaks leida ja lahendada mitmed logistilised probleemid, mis tsiviilelanike liikumisega tekkida võivad. 
 
Tema sõnul pole kaitsevägi õppustel eraisikute võimalikule liikumisele tähelepanu pööranud. „Oleme stsenaariumides arvestanud enda jõudude ja vastase tegevusega. Seda, et teedel oleks mingi suurem sõjapõgenike liikumine, pole minu mäletamist mööda olnud,“ sõnas Parv. Samuti tuleks tema arvates läbi mõelda evakueerimise julgestamine, mis vajab täiendavaid ressursse.
 
Ehkki siseministeerium peab sõjalise rünnaku ohtu väga ebatõenäoliseks, arvasid nii Terep kui Parv, et olukord on muutunud ja kõigeks peab valmis olema. „Ma arvan, et ukrainlased ka ei uskunud, et nende õue peale kunagi sõda jõuab,“ sõnas Parv.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Jarmo Seljamaa

Lisa kommentaar