Sa oled siin

Eestistatud nimi sallimatuse vastu ei aita

  • Hiinas eesti keele kursuseid võtvate õppurite seast võib leida nii Liina, Katrini kui Meelise.
    Hiinas eesti keele kursuseid võtvate õppurite seast võib leida nii Liina, Katrini kui Meelise.

Hiinlastest keelõppijad kasutavad keeleõppekursustel enda nime asemel vastavas kultuuriruumis levinud nimesid, proovides sellega võõrriigi ühiskonda paremini sulanduda. Teised rahvused, kaasa arvatud eestlased, seda meetodit omaks võtnud ei ole ning välismaalaste sallimatuse vastu selline lähenemine seni aidanud pole.

Eesti instituudi eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe sekretariaadi juhataja Katrin Maiste sõnul on Hiinas traditsiooniks saanud, et lektor ei kõneta võõrkeelt õppivaid tudengeid nende sünnijärgsete nimedega, vaid õpilastele pannakse vastava keeleruumi nimed.

Hiinas olles külastas Maiste sealset 20 liikmelist eesti keele kursuse gruppi, kus igaüks oli saanud eestipärase nime. „Seal olid Liinad, Katrinid, Meelised ning Tiidud ja see süsteem toimis väga hästi,“ kirjeldas nähtut Maiste.

Selle meetodi kasutamise ühe põhjusena näeb Maiste seda, et uue nime valimisega tekib üliõpilastel suurem seos selle riigi ning kultuuriga. Maiste sõnul on see peamiselt aga hiinlaste meetod ning teised rahvused sellist lähenemist talle teadaolevalt ei kasuta.

Vahend sallimatuse vähendamiseks

Multilingua Keelekeskus OÜ juhataja Malle Nei sõnul võib üldistavalt öelda, et eestlased ei suhtu välismaalastesse sallivalt. Kas eestlased oleksid välismaalaste suhtes sallivamad, kui nad oleksid teadlikud näiteks keelekursusel valitud eesti nimedest, on Nei arvates mõtlemiskoht.

Keelekeskuses õpetavatel Hiina õppejõududel on Nei sõnul lääne nimed ning see lihtsustab nii nende kui ka neid ümbritsevate elu, sest hiina kultuuris kasutatavad nimed on eesti kultuurikontekstis liiga keerulised. „Nad on väga viisakad ja vist ei taha kiusata meid oma keeruliste nimedega,“ ütles Nei.

Tartu Ülikooli keelekeskuse eesti keele õpetaja Katrin Jänese sõnul on peaaegu igal semestril temani jõudnud sallimatuse ilminguid aasia päritolu  ja mustanahaliste tudengite suhtes. Eestlaste sallivuse suurendamiseks Jänesel nõuandeid ei ole ning nime muutmise suhtes on ta skeptiline. „Nimi on nii suur osa inimese identiteedist, et võib-olla ei ole sobilik nõuda, et seda peaks keegi muutma,“ ütles Jänese.

„Olen õpetanud ühte Prantsuse poissi, kes palus ennast Mihkliks kutsuda. Tal oli aga Eesti tüdruksõber ja seega oli ta veidi rohkem ühiskonna ning keeleruumiga seotud,“ oskas aga ka Jänese tuua näite teise kultuuri nime omaks võtmise kohta.

Jänese ütleb, et klassiruumis eesti nimega olemine ja suhtlemine jääbki reeglina vaid klassiruumi. Väljaspool klassi ei pruugi keeleõppijad oma eestitatud nime üldse kasutada, seega jääb sellise meetodi kasutamine vaid mänguks.

Märksõnad: 
EestiKultuur
Toimetaja: 
Kätlyn Metsmaa

Lisa kommentaar