Maja esindaja Tartu Kinnisvara juhatuse liige Margus Karvak ütles, et ehitise omanik Doneright OÜ ei ole kasutusluba veel taotlenud, sest majas on kaks korterit, kus ehitustööd veel kestavad, mistõttu ei ole võimalik kasutusluba taotlema hakata.

Sa oled siin

Ehitusarendajad müüvad kasutuslubadeta kortereid

Tartu kesklinnas Võru tänav 18 valmivas kortermajas on kaheksast korterist viis uutele omanikele müüdud, kuid kinnistul puudub kasutusluba, ilma milleta seal elada ei tohi.  

Maja esindaja Tartu Kinnisvara juhatuse liige Margus Karvak ütles, et ehitise omanik Doneright OÜ ei ole kasutusluba veel taotlenud, sest majas on kaks korterit, kus ehitustööd veel kestavad, mistõttu ei ole võimalik kasutusluba taotlema hakata. Ta lisas, et korterite müümisel leppisid osapooled omavahel kokku, et olenemata korteri omaniku vahetusest jääb omavalitsuselt kasutusloa taotlemise kohustus ikkagi esialgse majaomaniku Doneright OÜ kanda. 

Sariku sõnul on kasutuslubade taotlemata jätmine kinnisvaras levinud mure. 

Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja asetäitja Signe Sarik aga sõnas, et sageli lepivad kinnisvara arendaja ehk müüja ja ostja notari juures kasutusloa võtmise asjus küll kokku, kuid ei kirjelda, mis juhtub, kui arendaja kokkulepet ei täida. Sarik nentis, et sageli kaovad arendajad kasutusluba võtmata peale müügitehingut üldse ära – näiteks kaotavad müüjarollis olnud ettevõtte –, mistõttu jäävad kasutusloa eest vastutajaks ikkagi korteri omanikud. „Mõni on lausa nii nahaalne, et lihtsalt kõnnib minema,“ ütles Sarik, „uuel korteri omanikul peab olema valmisolek tegeleda nende tagajärgedega“.  

Sariku sõnul on kasutuslubade taotlemata jätmine kinnisvaras levinud mure. Ta ütles, et kasutusluba on hoonetele vajalik, sest see tõendab, et maja on elamiskõlblik ja turvaline. Samuti nentis ta, et hoone kasutusloa puudumise tõttu kedagi kodust välja ei ole tõstetud, kuid seda ainult tänu pädevatele ehitajatele, kes siiski eluohtlikku konstruktsiooni ei ehita.  „Sellepärast polegi selles osas ühiskonnas veel lokku löödud, et ehitajad ja projekteerijad teevad oma tööd ära, aga arendajad oma dokumentide ja asjaajamisega jäävad ajale jalgu,“ ütles ta. 

Sarik lausus, et sageli võib kasutusluba taotlemata jääda, sest arendaja või ehitusfirma läheb pankrotti. Põhjus võib tema sõnul peituda ka selles, et omanikel puudub korralik ehitusdokumentatsioon. 

Probleemile kasutuslubadega juhib tähelepanu ka pank, kui eluasemelaenu võttes puudused esile tulevad. Swedbanki eluasemelaenude osakonna juhataja Anne Pärgma sõnas, et mõne dokumendi puudumisel laenuandmisest kohe ei keelduta. Ta lisas, et kodulaene väljastades jälgib pank tähelepanelikult nii ehitus- kui ka kasutuslubade olemasolu. Pärgma sõnul analüüsib pank iga olukorda eraldi. „Esialgu tähelepanuta jäänud ehitus- või kasutuslubade puudumine võib endaga hiljem kaasa tuua suure aja-, raha- ja närvikulu,“ sõnas ta.

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar