Riigikogu esimees ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liige Eiki Nestor tõdes, et niivõrd mastaapset pagulaskriisi nagu praegu ei ole varem olnud ja seetõttu on ühiskonna stabiilsus kõikuma hakanud.

Sa oled siin

Emotsioonid tõstavad äärmuslike erakondade populaarsust

  • Eiki Nestor. Foto: Terevisioon.
    Eiki Nestor. Foto: Terevisioon.

 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kui tulise pagulaste vastase erakonna populaarsus on tõusnud seetõttu, et presidendivalimiste käigus levitatavas kampaanias toetuvad nad inimeste arvamustele, mille kriis on kujundanud. 
 
Tartu Ülikooli politoloogia doktorant Louis Wierenga on lõpetamas tööd, milles uuris, kas ja miks venekeelsed Keskerakonna pooldajad on pöördumas EKRE poole. Töös selgus, et paremäärmuslike erakondade populaarsus on pagulaskriisi tõttu tõusnud. Wierengal on plaan uurida lisaks, kui palju on pagulaskriis populaarsusele kaasa aidanud ja mis sidemed on EKRE’l Odini sõduritega. 

„Nad võivad olla edukad, aga kas nad nüüd kuskil võimule pääsevad, selles ei ole ma kindel,“ kommenteeris Nestor.

Riigikogu esimees ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liige Eiki Nestor tõdes, et niivõrd mastaapset pagulaskriisi nagu praegu ei ole varem olnud ja seetõttu on ühiskonna stabiilsus kõikuma hakanud. Ta ütles, et inimeste ebakindlus on see, millele äärmuslased alati loodavad ja toetuvad ning seda on ajaloos ette tulnud ka varem. „Kommunistid olid sama sallimatud kui nüüd paremäärmuslased, ega seal mingit vahet pole,“ ütles ta. 
 
Hoolimata EKRE edust on Nestor kindel, et ühiskond on enamjaolt salliv. „Nad võivad olla edukad, aga kas nad nüüd kuskil võimule pääsevad, selles ei ole ma kindel,“ kommenteeris Nestor. Ta lisas, et äärmustega koos võimul olla on väga keeruline ning reeglina kui nad sinna pääsevad, kukuvad nad ruttu läbi või vajuvad ära.  
Tartu Ülikooli politoloog Alar Kilp ütles, et pagulasteema on inimestele arusaadav ja kõik on vähemalt läbi tuttavate sellega kokku puutunud, seega tekitab see tundeid, millele EKREl on lihtne toetuda.  
 
Kilp leidis, et EKRE puhul tekib küsimus, kui jätkusuutlik on nende meetod. Näiteks, erakond on Eestisse toodavate sõjapõgenike arvu presidendikampaania käigus korduvalt öelnud, kuid teised erakonnad täpseid arve ei kasuta. „Kui öeldakse, et hunt tuleb, no loomulikult sa vaatad ringi, aga kui hunti ei tulnud, siis kolme kuu pärast see sama „hunt tuleb“ ei tööta,“ ütles Kilp.  
 
Teisalt tõi ta välja, et presidendidebatte jälgides tekib küsimus kui paremäärmuslik EKRE siiski on. Kilp selgitas, et inimene, kes ütleb, et tegu on paremäärmusliku erakonnaga, peaks kuulama seda, mida Helme räägib Foorumi saates, aga nimene, kes ütleb, et nad ei ole paremäärmuslased, peab vaatama, mis toimub Facebookis. Eelkõige sellepärast, et Foorumis väljendab erakond Facebookis öeldust erinevaid vaateid. 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar