Sa oled siin

Energiatootjad pistavad rinda ambitsioonikate heitgaasipiirangutega

  • Euroopa Liit tahab aastaks 2030 piirata heitgaaside hulka 40% võrra. Foto: NN/Freeimages.com
    Euroopa Liit tahab aastaks 2030 piirata heitgaaside hulka 40% võrra. Foto: NN/Freeimages.com

Euroopa Liidu otsus piirata tootmises tekkivate heitgaaside hulka varasemast kaks korda enam nõuab Eesti energiatootjatelt investeeringuid, kuid on realistlik.
 
Euroopa riigijuhid leppisid sel nädalal kokku veelgi ambitsioonikamates keskkonnaeesmärkides: kui varem oli plaanis vähendada  süsihappegaasiheitmeid 2020. aastaks 20 protsendi võrra, siis nüüd kavatsetakse heitmeid 2030. aastaks vähendada suisa 40 protsendi võrra.
 
Mõju Eesti energiatootjatele on olemas
Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles, et mistahes energiatööstust puudutavad otsused on kahtlemata olulised ja mõjutavad ettevõtet.
 
Piirangu alla seatud süsihappegaasiheitmeid plaanib suurtootja vähendada nii, et põlevkivist otse elektri tootmise asemel minnakse üle põlevkivist õli tootmisele. Seeläbi tekkivat põlevkivigaasi saab kasutada  elektri tootmiseks ning kivimist saadakse kätte võimalikult palju energiat, selgitas Vennik.
 
Eesti Energia järgib nõudeid
Eesti Energia tootmine vastab tema sõnul kõikidele Euroopa Liidu seatud rangetele keskkonnanõuetele. „Selleks oleme pidanud tööstusesse tegema mahukaid investeeringuid,“ nentis Vennik.
 
Näiteks on Eesti Energia paigaldanud Narva Elektrijaamadesse väävlipüüdmisseadmed ja tänu sellele on väävliheitmed kolmandiku võrra langenud. Milliseks kujuneb Eesti Energia süsihappegaasiheitmete hulk tulevikus, sõltub suuresti arengutest tööstuses, rääkis Vennik.
 
Kulud tuleb kompenseerida
Elektri- ja soojusenergia tootja Fortum kommunikatsioonispetsialist Karita Kivi leidis, et leppe puhul peab olema kindlaks tehtud, et eesmärgini jõudmiseks kasutaksid riigid ühtseid, säästlikke ning turule orienteeritud meetodeid.
 
Suurim murekoht on tema sõnul energiatootjate konkurentsivõime kindlustamine. „Kindlasti peaks tagama selle, et eesmärgini jõudmiseks vajaminevaid kulusid kompenseeritakse, kuni kõik riigid on ette nähtud tasemeni jõudnud,“ arvas Kivi.
 
Kokkulepe on realistlik
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütles, et Euroopa Liidu seatud eesmärgid võtavad eelkõige arvesse Eesti inimeste elukeskkonna ja tervise hoidmise vajadust. 
 
Ta rõhutas, et kokkulepe on realistlik ja arvestab ettevõtete kohanemisvajadust ning riikide eripära. „Muuhulgas pakkudes vaesematele liikmesriikidele abi vajalike investeeringute tegemisel," märkis Lamp.

Märksõnad: 
Majandus
Toimetaja: 
Kristi Sobak

Lisa kommentaar