Ühe ennustusmudeli väljatöötamiseks on Solvaku sõnul tarvis kolme täiskohaga andmeanalüütikut ja ainsaks kuluartikliks oleks nende palk. „Odav viis, kuidas head asja teha,“ lausus ta. 

Sa oled siin

Ennustavad teadlased hakkavad elusid päästma

Tartu Ülikooli teadlased hakkavad tulevikku ennustama ja arvutama, kui suur on tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse või haigestuda diabeeti.  

Tartu Ülikooli infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse teadlased loodavad tulevikus päästa elusid erinevate e-teenuste ühendamise abil. Keskuse tehnoloogiauuringute vanemteaduri Mihel Solvak ütles, et kui kõik läheb plaanipäraselt, saab uusi e-teenuseid kasutada paari aasta pärast.  

Solvaku sõnul ennustavad nad mineviku alusel tulevikku. Ta ütles, et üks prognoosimudel võimaldab liiklusõnnetusi ennustada. Häirekeskusel on detailne info toimunud avariide kohta ja Maanteeametil on tänu teeilmajaamadele ülevaade teeoludest ja ilmast. Solvak lausus, et nad planeerivad need kaks asja kokku panna ja vaadata, kas ilmnevad seosed tee- ja ilmastikuolude ning õnnetuste vahel.  

Solvaku sõnul kombineeritakse patsiendi haiguslugu, demograafilised tunnused ja geneetiline info, et arvutada välja tõenäosus suhkrutõve tekkeks.  

Solvak ütles, et praegu on teada, et mida hämaram on ja mida kehvem on teeolustik, seda suurema tõenäosusega juhtuvad liiklusõnnetused. Ennustusmudelit plaanitakse kasutada reaalajas, mis Solvaku sõnul tähendab, et prognoosi alusel saaks politseipatrulle saata potentsiaalsetesse avariipaikadesse ja läbi mõne mobiilirakenduse teavitada suurenenud ohust ka liiklejaid.  

Maanteeameti liikluseksperdi Villu Vane sõnul sõltub liiklusohutus kolmest tegurist: liiklejast, keskkonnast ja sõidukist. Vane ütles, et liiklejaid on võimalik ennetustegevusega mõjutada. Ta lisas, et iga algatus, mis aitab elusid päästa, on igati tänuväärne, kuid olenemata Maanteeameti kampaaniatest pole kolme aasta jooksul raskete liiklusõnnetuste ja nendes vigasaanute arv oluliselt muutunud.  

Teine mudel aitab prognoosida II tüüpi diabeeti haigestumist. Solvaku sõnul kombineeritakse patsiendi haiguslugu, demograafilised tunnused ja geneetiline info, et arvutada välja tõenäosus suhkrutõve tekkeks.  

Perearsti suulise hoiatuse asemel mõjub Solvaku sõnul šokeerivamalt isikliku info alusel joonistatud riskikõver, et inimene näeks, mis juhtuda võib. Ta lisas, et sellest hoolimata tuleks alati arvestada ka inimese sooviga: „Aga äkki patsient ei tahagi teada, et tal kujuneb suure tõenäosusega välja haigus, mille üheks tüsistuseks on jala amputeerimine.“ 

Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätese sõnul on Eestis umbes 80 000 diabeetikut. Ta ütles, et diabeet on globaalne epideemia ja seetõttu on oluline leida probleemile lahendus. Haigestumist paraku täielikult vältida ei saa. „Ei ole nii, et kui sööd vaid kapsast ja porgandit, siis kunagi diabeeti ei haigestu,“ sõnas Tammer-Jäätes.  

Infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse tegevust rahastavad võrdsetes osades majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Tartu Ülikool. Ühe ennustusmudeli väljatöötamiseks on Solvaku sõnul tarvis kolme täiskohaga andmeanalüütikut ja ainsaks kuluartikliks oleks nende palk. „Odav viis, kuidas head asja teha,“ lausus ta. 
 

 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv

Lisa kommentaar