„Inimaju on keeruline ja ühest retsepti võitmiseks pole,“ ütles Kaaberma.  

Sa oled siin

Epeenaiskonda jäi olümpiamedalist lahutama nõrk närvikava

Eesti epeenaiskond jäi Rio olümpiamängudel peatreener Kaido Kaaberma sõnul neljandaks just nõrga närvikava tõttu, ent sellegipoolest ei kasuta naiskond spordipsühholoogi abi.  

Kaaberma ütles, et suhtub spordipsühholoogiasse pisut skeptiliselt ja tema arvates on spordipsühholoogi kasutegur väga individuaalne, sest mõni saab abi ja mõni mitte. Ta sõnas, et psühholoog võib aidata, kuid mitte sajaprotsendiliselt, ja ta on kuulnud teenuse kasutajatelt ka palju negatiivset tagasisidet. „Inimaju on keeruline ja ühest retsepti võitmiseks pole,“ ütles Kaaberma.  

Kaaberma sõnul on halva närvikava parim ravi kogemused ja mida rohkem neid on, seda rohkem oskab sportlane keskenduda ja võistluspingest üle olla.

Eesti vehklemisliidu peasekretär Jüri Salm ütles, et epees sõltub tulemus koguni 90 protsendi ulatuses psühholoogilisest ettevalmistusest, kuid Eestis ei tea ta ühtegi spordipsühholoogi ja naiskonnal kogemused selles suhtes täiesti puuduvad. Ta lisas, et vehklemine muutub Eestis samm-sammult professionaalsemaks ja näiteks paar aastat tagasi polnud vehklejatel isegi füsioterapeuti, kuid nüüd on see nii nais- kui meeskonnal.  

Kaaberma sõnul on halva närvikava parim ravi kogemused ja mida rohkem neid on, seda rohkem oskab sportlane keskenduda ja võistluspingest üle olla. Näitena tõi ta 36-aastase Irina Embrichi, kes suutis olümpiamängudel ainsana võistluspinget taluda ja seda tänu oma kogemustele.  

Embrichi treener Anatoli Jasnov tõdes, et tema ei tea samuti Eestis ühtegi spordipsühholoogi ja Embrich saab nõu treenerilt ning teistelt toetajatelt, kuid mitte spordipsühholoogilt. Jasnov lisas, et vehklemisliidus on arutatud seda, et lisaks füsioterapeudile peaks võistkonnas olema ka spordipsühholoog ning see jutt on kestnud juba aastaid, kuid see jääb ikka ühe asja taha kinni. „Raha selle jaoks pole lihtsalt kuskilt võtta,“ sedastas Jasnov.  

Ambromed kliiniku spordipsühholoogi Jorgen Matsi sõnul ei sõltu spordipsühholoogi kasutamine üksnes rahalistest võimalustest, vaid tihti ei näe treener või sportlane selleks lihtsalt vajadust. Ta ütles, et piisaks ka psühholoogi haridusega inimesest, kes on õppinud seda, kuidas sooritusolukorras mõistus töötab, ning on end erialaselt täiendanud. Ta lisas, et samamoodi peaks end erialaselt täiendama ka spordipsühholoog, et näiteks vehklejaid nõustada.  

Kaaberma nentis, et Rio olümpiamängudel kulla võitnud Rumeenia epeenaiskonnal on lisaks füsioterapeutidele ja arstidele ka spordipsühholoog. Ta ütles, et tema naiskond üritab väikeses Eestis rumeenlannade kandadele astuda. „Rumeenias on mängus suured rahad ja palju taustajõude. Me proovime oma mätta otsast hakkama saada,“ sõnas Kaaberma. 

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar