„Täiesti vabalt võib tekkida surnud ring, nagu orav rattas, et riigikogu ei suuda taas valida, läheb uuesti valimiskogusse ja ka seal kukuvad valimised läbi,” ütles ka Toomla. Tema sõnul lahendaks olukorra seadusemuudatus, mille kohaselt rikutud sedeleid ei arvestata häälte hulka ning see tekitab olukorra, kus vähemalt viimases valimiskogu voorus saaks Eesti presidendi.

Sa oled siin

Erakorralised valimised on vältimatud

  • Riigikogu. Foto: Paul Kuimet
    Riigikogu. Foto: Paul Kuimet

Juhul, kui valimiskogul presidenti valida ei õnnestu, tuleb seaduse järgi president valida taas riigikogus, kuid on teoreetline võimalus, et kui praegune tühjade sedelite trend jätkub, ei õnnestu ka seal presidenti valida.
 
Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Rein Toomla ütles, et oht, et valimiskogul presidenti valida ei õnnestu, on suurem kui kunagi varem. Toomla sõnul on see tingitud asjaolust, et valimiskasti sisestatakse erakordselt palju teadlikult rikutud sedeleid. Toomla ütles, et see tekitab olukorra, kus vajaliku häälteenamuse saavutamine muutub järjest raskemaks ja raskemaks, mida rohkem on rikutuid sedeleid.

 
Tartu Ülikooli riigiõiguse õppejõu Madis Ernitsa sõnul läheb riigipea valimise protsess täiesti algusesse tagasi, kui valimiskogul presidenti valida ei õnnestu.

 
„Kui esimeses voorus kellegi kandidaat ei osutunud valituks, siis võibki tekkida selline solvumise sündroom, et tekitame kandidaatidele uue võimaluse ja viime nad riigikokku tagasi, et seal läheb nüüd õnneks,” selgitas Toomla. „Eks ta igatepidi ole selline ehkupeale mängimine, aga, paraku seaduses on see niimoodi kirjas ja seda kasutatakse pahatahtlikult ära.”
 
Tartu Ülikooli riigiõiguse õppejõu Madis Ernitsa sõnul läheb riigipea valimise protsess täiesti algusesse tagasi, kui valimiskogul presidenti valida ei õnnestu. Siis hakatakse riigikogus uuesti üles seadma kandidaate, riigikogus toimub kolm vooru ja kui riigikogu ka teisel katsel ei suuda presidenti valida, kutsutakse uuesti kokku valimiskogu. „See on teoreetiliselt lõputu protsess kuni ükskord president ära valitakse,” sõnas Ernits.
 
„Täiesti vabalt võib tekkida surnud ring, nagu orav rattas, et riigikogu ei suuda taas valida, läheb uuesti valimiskogusse ja ka seal kukuvad valimised läbi,” ütles ka Toomla. Tema sõnul lahendaks olukorra seadusemuudatus, mille kohaselt rikutud sedeleid ei arvestata häälte hulka ning see tekitab olukorra, kus vähemalt viimases valimiskogu voorus saaks Eesti presidendi.
 
Vandeadvokaat ja presidendikandidaat Allar Jõks toetab samuti Toomla seisukohta. „Selleks tuleks teha ainult väga väike muudatus, et hääletamisel loeks lihthäälte enamus,” lisas Jõks.
 
Vabariigi valimiskomisjoni meedianõunik Kristi Kirsberg sõnas, et seadust praeguste valimiste ajal riigikogu muutma ei hakka. „Eks see seaduse muutmine sõltub juba järgmistest riigikogudest,” lisas Kirsberg.
 
Kui homme ei kogu ükski presidendikandidaat hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete enamuse hääli, toimuvad 14 päeva jooksul erakorralised valimised riigikogus.
 
Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest, keda on 101, ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest, keda on 234. 

 

Märksõnad: 
Poliitika

Lisa kommentaar