Nendele sportlastele, kes on valitud olümpia ettevalmistusprogrammi, maksab Eesti Olümpiakomitee (EOK) vastavalt saavutustele toetusi, millest nad saavad endale lubada füsioteraapiat, rääkis EOK spordidirektor Martti Raju. „Ülejäänud sportlastel oleneb aga kõik eelkõige rahakoti suurusest,“ ütles Raju.  

Sa oled siin

Füsioterapeudid kättesaadavad üksnes tippsportlastele

Sportlased, kes lõpetavad vigastuste tõttu sportlaskarjääri ei ole füsioterapeut Mati Arendi arvates saanud piisavalt füsioteraapiat, et aga spordialaliidud on alarahastatud, tuleb sportlastel ise ravi jaoks vahendid leida. 
 

Nendele sportlastele, kes on valitud olümpia ettevalmistusprogrammi, maksab Eesti Olümpiakomitee (EOK) vastavalt saavutustele toetusi, millest nad saavad endale lubada füsioteraapiat, rääkis EOK spordidirektor Martti Raju. „Ülejäänud sportlastel oleneb aga kõik eelkõige rahakoti suurusest,“ ütles Raju.  
Eesti kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Marko Aleksejev rääkis, et kergejõustiklased peaksid füsioterapeudi juures käima vähemalt korra nädalas, sest nädalaga võib sportlane treenides lihased kahjustavalt kokku jooksutada. Aleksejevi sõnul lisas kergejõustikuliit aastal 2015 füsioteenusetoetuse üldise treeningutoetuse juurde ehk iga sportlane peab saadud toetusraha ise jagama ning teadvustama, mida, kuhu ja kui palju. Kergejõustikuliidul ei ole kindlat palgalist füsioterapeuti ning sportlane, kes saab kesktasemel treeningtoetust, mis jääb 1500–2000 euro vahele kuus, saab selle summa eest maksta vaid vähese füsioteraapia eest, rääkis Aleksejev.  

Koondise tippudele maksab ujumisliit teraapiakulud kinni, ülejäänud, kellel just sponsoreid pole, maksavad külastuse siiski omast taskust, ütles Aljand. Üks seanss maksab olenevalt füsioterapeudist ja kliinikust 20-50 eurot. 

Oma füsioterapeuti ei ole ka Eesti ujumisliidul, ütles peatreener Riho Aljand. Ta rääkis, et ujujatele piisab kahest füsioterapeudi külastusest kuus ning et ujujad ise otsustavad, millal on õige aeg minna. Aljand rääkis, et kuna nende treeningute mahud on suured, eelistavad sportlased saada pigem kvaliteetpuhkust, mitte kulutada aega arstile või füsioterapeudile. Koondise tippudele maksab ujumisliit teraapiakulud kinni, ülejäänud, kellel just sponsoreid pole, maksavad külastuse siiski omast taskust, ütles Aljand. Üks seanss maksab olenevalt füsioterapeudist ja kliinikust 20-50 eurot. 

Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku füsioterapeut Mati Arend rääkis, et igale alaliidule oleks kindlasti vaja oma füsioterapeuti, kes sportlast juba noorest peale arenemas näeb ja oskab seeläbi kõrvalekaldeid ennetada ja ravida.  
Arend rääkis, et üldiselt pöörduvad veel mitte päris tipus olevad sportlased füsioterapeudi poole alles viimases hädas. „Mitmed Eesti sportlased on lõpetanud oma spordikarjääri, sest neil on kannakõõluse rebend,“ tõi Arend näite. Ta selgitas, et normaalset kõõlust ei ole võimalik niisama ära rebestada, see peab olema juba eelnevalt pikaajaliselt vigastatud. Probleemid on sellisel juhul juba kuhjunud ehk õige ennetamise ja taastusraviga ei ole alustatud õigel ajal, rääkis Arend. Nii ongi raha ja teadmatus põhjuseks, miks karjäär selliselt lõpetatakse, nentis Arend.  

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar