Kui Rannap uuris projekteerijatelt, miks nad tunneleid mõnest vastupidavamast materjalist ei planeerinud, sai ta vastuseks, et turbapinnasel ei tohi betooni kasutada. „Paraku ei tea inimene, kes on tugev mehaanikas seda, mis on erinevatele liikidele omased käitumisharjumused,“ nentis Rannap.   

Sa oled siin

Hooldamata konnatunnelid seavad konnad ohtu

Tartus Ihaste silla lähedusse rajatud konnatunnelid vajavad keskkonnaspetsialistide hinnangul suuremat hoolt. Tunnelid on rohtu kasvanud ja ei soodusta konnade rännet, pannes konnad eluohtlikku olukorda.  

Eesti looduse fondi liige Kristiina Kübarsepp on viimase aasta jooksul põhjalikult jälginud Ihaste silla läheduses paiknevaid konnatunneleid. Kübarsepa sõnul on probleem kevadine ränne, mille ajal liigub piirkonnas palju konnasid, kes otsivad paljunemispaika. Tunnelite vahekäigud on rohtu kasvanud, mistõttu ei leia konnad õiget teed. „Kui inimsilm tunneleid üles ei leia, kuidas siis konnad seda tegema peaksid,“ kommenteeris Kübarsepp. Lisaks paiknevad tunnelid otse suure tee ääres ning nende vahele jäävad suunavad piirded on madalad. Kübarsepp kommenteeris, et kuna konnad suudavad meetri jagu ronida, ei piira kividest laotud piire konnade liikumist betoonaia äärde. 

Tartu linnamajanduse osakond ei võta vastutust konnatunnelite hooldamise eest. Osakonna juhataja Rein Haak ütles: „Meil siin sellist ametit nagu konnatunnelite puhastaja ei ole.“ Õhku jääb küsimus, kes vastutab sellisel juhul kaitsealuse liigi liikumise eest. Kahepaiksete ekspert Rannap leidis, et kõige hullemal juhul ei leia konnad endale sigimispaiku ning kahepaiksete populatsioon sureb välja.  

 Kevadise projektiga „Konnad teel(t)“ aitasid vabatahtlikud Ihastes üle tee 2482 konna. Ometi seisid ligi sada konna tunnelite asemel hoopis betoonaia ääres, teadmata, kuhu minna. Kübarsepa sõnul oli teelt tulev tolm nii mõnelegi konnale peale jäänud ja need konnad olid ära kuivanud. Samuti on betoonaia ja tee vahel auk, millest konnad halvemal juhul teele pääsevad. 

Bioloog Marju Silvet tõi välja, et idaringtee järgmise etapi ehitamisel peavad projekteerijad arvestama Anne oja kaldavööndi rohekoridori säilitamisega.

Keskkonnaameti kahepaiksete eksperdi Riinu Rannapiga Tartu linnavalitsus tunnelite ehitamist ei arutanud. Rannapi sõnul on juba tunnelite kuju vale, kuna konnad ronivad mööda kaares seinu üles ja kukuvad alla. Nii kulutavad konnad palju energiat, mida tuleb sigimiseks kokku hoida. Samuti ei ole puit ja plastik materjalidena ilmastikule vastupidavad ning seetõttu kipuvad nendest materjalidest maa-alused käigud kergesti lagunema. Kui Rannap uuris projekteerijatelt, miks nad tunneleid mõnest vastupidavamast materjalist ei planeerinud, sai ta vastuseks, et turbapinnasel ei tohi betooni kasutada. „Paraku ei tea inimene, kes on tugev mehaanikas seda, mis on erinevatele liikidele omased käitumisharjumused,“ nentis Rannap.   

Bioloog Marju Silvet tõi välja, et idaringtee järgmise etapi ehitamisel peavad projekteerijad arvestama Anne oja kaldavööndi rohekoridori säilitamisega. Silvet on mitmetest leitud liikidest teatanud keskkonnaametisse, mistõttu tellib see järgmisel suvel Ihaste aladele konnauurijate projekti.  

 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv

Lisa kommentaar