Töövarjupäevale kaasatakse iga aasta ligi 3000 noort üle terve Eesti.

Sa oled siin

HTG saadab uuel aastal kõik abituriendid töövarjudeks

Hugo Treffneri gümnaasium on järgmiseks aastaks seadnud arengukavasse eesmärgi luua süsteem koostöös vilistlaste ning Tartumaa Rajaleidja keskusega, mis võimaldab kõikidel nende abiturientidel osa saada töövarjupäevast.

Töövarjupäev on programm, mille käigus saab noor inimene minna ja jälgida ettevõtja, ametniku või spetsialisti ühte tööpäeva. Töövarjupäevale kaasatakse iga aasta ligi 3000 noort üle terve Eesti. Junior Achievement Eesti, mis on organisatsioon, mis edendab ettevõtlus- ja majandusõpet, lõi töövarjupäeva programmi alguses vaid gümnaasiumisuunitlusega, aga viimasel ajal kutsuvad nad ka põhikooli õpilasi osalema, sest vanusepiire kehtestatud ei ole.

HTG arendusjuhi Aare Ristikivi sõnul on programmi ühe korra juba 2015. aastal katsetatud ning proovitakse uuesti ka tänavu, et eelmise aasta vigadest õppida. Kui esimesed kaks aastat on katsetamiseks, siis järgmiseks aastaks soovitakse programm juba täpselt paika saada. Näiteks mullu jagati õpilastele Junior Achievement Eesti loodud tagasisidelehed, kuid sel aastal proovitakse kooli enda loodud küsitlusi rakendada, mis on õpilaste jaoks vastavalt kohandatud.

“Mida rohkem ajakirjandus sellest kirjutab, seda parem on,” arvas Epp Vodja.

Ristikivi sõnul on projekt oluline, sest noortel on raske otsustada, kes neist tulevikus saab. Suur osa kõrgkooli minejatest otsustavad aasta möödudes eriala vahetada. Töövarjupäev on viis, kuidas sellist olukorda vältida, sest õpilasel on programmis võimalik näha erialaspetsiifilist tööpäeva ning kui see osutub talle vastukarva, annab see aega ja võimaluse ümber mõelda.

“Mida rohkem ajakirjandus sellest kirjutab, seda parem on,” arvas Epp Vodja. “See ei ole ju lihtsalt vaba päev, et ma käin kellelgi külas. Tegelikult on see ikkagi karjääri üle otsustamisel väga tähtis kogemus,” ütles Vodja. Koolides, mis töövarjupäevaga veel liitunud ei ole, tuleb sageli algatus noorte seast. Tegevdirektor Vodja arvab, et töötajate otsimine, kellele varjuks minna, on õpilastele hea viis suhtlemise õppimiseks.

Tallinna 21. kooli huvijuht Maarika Paun juhib samalaadset programmi juba üheteistkümnendat aastat, kus kõik 12. klassi õpilased lähevad iga aasta novembris töövarjupäevale. Sellist olukorda, et mõni õpilane ei soovi programmist osa võtta, ei ole kunagi ette juhtunud.

Paun rääkis, et protsessi esimene samm on küsida abituriendilt, kuhu ta töövarjuks minna soovib ja seejärel võetakse ühendust vastava spetsialistiga. Leidub õpilasi, kes võtavad töövarju pakkujaga vastavalt oma soovile ise kontakti, näiteks kui tegu on sugulasega või mõne peretuttavaga. Programmi väga toetavad sihtrühmad on veel vilistlased ning lapsevanemad, kes on tihti nõus töövarju võtma

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar