„Tänapäeva ettevõtluses on hästi oluline olla avatud."
Tartu teaduspargi projektijuht Henri Hanson 

Sa oled siin

Iduettevõtete tugiprogrammid ohustavad patente

  • Kuvatõmmis idufirmade kiirendi kodulehest. Allikas: buildit.ee

Alustavale ettevõtjale suunatud tugiprogrammid ehk iduettevõtete kiirendid seavad ohtu leiutajate ideed, sest ettevõtlus jätab tagaplaanile intellektuaalomandi kaitse.
 
Eesti leiutajate liidu liikme Leo Siemanni sõnul saab Eestis aastas patendi kümmekond uut leiutist ning teiste arenenud maadega võrreldes on seda vähe. Ta rääkis, et iduettevõtete kiirendid seavad ohtu inseneride ideed, sest tugisüsteemi kaudu uue toote looja ei pea sellele patenti taotlema. „See on üks rängemaid vigu, mille tõttu start-upide kiirendid savijalgadel seisavad,“ ütles Siemann.
 
Tartu teaduspargi projektijuht Henri Hanson rääkis, et teadlase leiutis võib olla edukas, kui idee autor on nõus teiste inimestega koostööd tegema. Näiteks on tähtis, kes ja kuidas uut toodet reklaamida oskab. „Tänapäeva ettevõtluses on hästi oluline olla avatud,“ lisas Hanson.   
 
Euroopa patendi eest tuleb leiutajal maksta kuni 8000 eurot. Hansoni sõnul on see summa üsna suur, mistõttu peavad teadlased oskama oma ideedele investorid leida. Ta rääkis, et leiutajal on raske saada tootele patenti, kui ta hoiab oma leiutist garaažis peidus ning hakkab investorilt enne idee tutvustamist suurt summat nõudma.
 
Mullu kevadel alustas teaduspark riistvarakiirendiga, kus inimesed saavad luua ettevõtte, mille eesmärk on toota käegakatsutavaid esemeid. Kiirendis BuildIt saavad idufirmad kokku panna meeskonna, katsetada toote esimest versiooni ning arutada oma ideid ka ärinõustajaga.
 
Kiirendi loojate pakutavad lahendused tähendavad leiutaja ja ettevõtja jaoks aga ka suuri kulutusi, sest enamiku teenuste eest tuleb teaduspargile maksta. Leiutajal tuleb tasuda näiteks toote prototüübi valmistamise eest ning loovutada ka kümme protsenti ettevõtte osalusest teaduspargile.
 
Aasta eest innovaatilise purjeka Cumulus leiutanud Kalev Essenson ütles, et ärikiirendist on kujunenud pigem kinnisvaraettevõte, mis üürib teadlastele kõrge hinnaga ruume. Ta rääkis, et Tartus on puudu hoopis vahelülist, mis pakub abi ettevõtte ülesehitamisel ja rahalise toetuse leidmisel. „Teaduspark kõlab sedamoodi, aga sisuliselt see leiutajaid edasi ei aita,“ ütles Essenson. Tema sõnul vajab leiutaja rohkem toetust, kui vaid investoritelt saadud raha.
 
Hea näide on Essensoni hinnangul Soome start-upide rahastamise turg, kus kohtuvad investorite nõudlused ja leiutajate pakkumised. Samuti tegutsevad naaberriigis patendivolinikud, kes aitavad patente kaitsta ja müüa. Mõlema algatuse eest maksab Soome riik. Essensoni sõnul kavatsevad Eesti leiutajad arendada sarnast süsteemi siin.

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Triin Ärm

Lisa kommentaar