Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ütles, et õhukvaliteedi parendamise kava hakkab keskkonnaamet koostama alles siis, kui mõõtmised on aasta jooksul ületanud piirmäära 35 korral. 

Sa oled siin

Inimesed kütavad ahjusid valesti

Tartu Karlova linnaosa kehva õhukvaliteedi on põhjustanud peened osakesed, mis on Keskkonnagentuuri sõnul tekkinud elanike valedest ahjukütmiskommetest.   

Ahju valesti küttes tekivad õhku pisikesed tahked osakesed, mis silmale on nähtamatud ja on inimestele sisse hingates kahjulikud. Korstnapühkija Marko Mesi rääkis, et inimesed on harjunud kütma ahju nii, et panevad puud alla, süütavad põlema ning lükkavad kõik õhuaugud kinni. See on aga valesti kütmine, sest tuli jääb pikalt vinduma ning ei toimu täielikku põlemist ehk osakesed ladestuvad korstnalõõrile ja jõuavad sealt inimeste kopsudeni, ütles ta.  

Keskkonnaagentuuri asedirektor Elo Mandel ütles, et valesti kütmise alla lähevad ka juhtumid, kus koos puudega visatakse ahju majapidamisse tekkinud jäätmed ning kui ahju pannakse märjad puud või kasutatakse kivisütt ning briketti. Inimesed on kinni legendis, mille kohaselt usutakse, et kui ahjuukse kütmisel lahti hoiad, kaotad sooja ära, ning seda harjumust on raske muuta, rääkis Mandel.  

„Talvel külma ilmaga ei ole õhu liikumist, mistõttu jääbki saaste sinna kaussi ning majade ümbrusesse,“ ütles Mandel. 

Õige kütmine näeb ette ukseava lahtihoidmist ning õhu ligipääsu tulele, rääkis korstnapühkija Mesi. „Vaja on korralikult õhku, siis ei tule heitgaase!“ rõhutas Mesi. Hoolikalt tuleb valida, mida ahju pistetakse, ning pidevalt tuleb hoolitseda ahju puhtuse eest, ütles Mesi.  

Karlova linnaosas on enamik maju ahjuküttega ning probleemi õhusaastega muudab suuremaks see, et õhk seal piirkonnas ei liigu, sest ala on kausikujuline ning saaste ei haju ära, rääkis Mandel. „Talvel külma ilmaga ei ole õhu liikumist, mistõttu jääbki saaste sinna kaussi ning majade ümbrusesse,“ ütles ta.  

Euroopa Liidus loetakse kuni 10-mikromeetrise (0,01 mm) läbimõõduga tahkete osakeste sisalduse lubatavaks piiriks õhus 50 mikrogrammi kuupmeetris. Eesti keskkonnauuringute keskuse õhuseirejaama arengukava järgi ületas eelmisel aastal Tartus õhukoostis seatud piiri 12 korral ning tänavu on poole aastaga õhusisaldus olnud kaheksal korral üle normi. 

Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ütles, et õhukvaliteedi parendamise kava hakkab keskkonnaamet koostama alles siis, kui mõõtmised on aasta jooksul ületanud piirmäära 35 korral. 

Lahendust ei ole tahkete osakeste levimisele kerge leida, sest ahjusid ei saa ära keelata ega kontrollimas käia, mida ja kuidas põletatakse, rääkis Mauer. Ta lisas, et inimeste teadlikkus õigest ahjukütmisest ei ole suur, kuid selle teavitustööga plaanib linnavalitsus tegelema hakata. „Me kontrollime, et elanikel oleksid olemas jäätmeveolepingud ning et prügivedu kinnistustes toimuks, siis on inimestel vähem motivatsiooni jäätmeid põletada,“ ütles Mauer.

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar