Minu poolest võiks jahiloa eest praeguse kümne euro asemel võtta kümme korda rohkem, aga Eesti Jahimeeste Selts väidab, et kohalik jahimees ei jaksa nii palju maksta.
Keskkonaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik Tõnu Traks 

Sa oled siin

Jahiturism ajab kohalikud kütid metsast välja

  • Reguleerimata jahiturism teeb karuteene kohalikele jahimeestele ja metsafaunale. FOTO: NN/freeimages.com

Uus jahiseadus reguleerib jahiturismi liiga leebelt ja nii teenitav tulu ei ole maksustatud. Eesti Jahimeeste Selts leiab, et see teeb karuteene kohalikele jahimeestele ja ka metsafaunale.
 
Seltsi tegevjuht Tõnis Korts rääkis, et alates eelmise aasta juunist, kui uue jahiseadusega ressursimaks (loodusvara kasutusõiguse tasu – toim) ära kaotati, on jahiturism jäänud reguleerimata. „Kui jahimehed Itaaliast, Soomest või Saksamaalt kasutavad meie looduslikku rikkust ärilistel eesmärkidel, peaks olema loomulik, et selle eest makstakse ka maksu,“ arvas Korts.
 
Turistid kütivad kontrollimatult
Ta kirjeldas, et jahituristidele on metsades antud vabad käed ja kui keegi ei kontrolli, kui palju kütitakse, kannatab selle all Eesti loomastik ja ka kohalik jahimees. Korts tõi välja, et ressursimaksu kehtestamine annaks võimaluse keskkonnaprojektidesse rohkem investeerida ning aitaks riigil eluslooduse eest paremini hoolt kanda.
 
Keskkonaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõuniku Tõnu Traksi sõnul aga kurdab selts olukorra üle, mille ta on ise tekitanud. „Eesti Jahimeeste Selts ise kutsubki välismaalt jahituriste Eesti metsadesse,“ viitas Traks.
 
Traks ei nõustu ka Eesti Jahimeeste Seltsi väitega, et jahindusturism Eesti elusloodusele kuidagi kahjulik olla saaks. „See kui palju loomi Eestis küttida võib, on juba ammu kokku lepitud, ning seega pole vahet, kas looma laseb maha kohalik jahimees või turist,“ leidis Traks.
 
Jahimehed ise ressursimaksu vastu
Jahinduse nõuniku kinnitusel on ressursimaksu kehtestamisele käe ette pannud just Eesti Jahimeeste Selts ise. „Minu poolest võiks jahiloa eest praeguse kümne euro asemel võtta kümme korda rohkem, aga Eesti Jahimeeste Selts väidab, et kohalik jahimees ei jaksa nii palju maksta,“ ütles Traks. Euroopa riigina peab aga kehtestatud maks olema sama nii kohalikele küttidele kui jahituristidele.
 
Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Riis arvas, et eelkõige peaks ikkagi kaitsma kohalikke jahimehi. Riisi sõnul ei tohiks jahiturismi korraldavatel firmadel lasta kohalike küttide jahindusalasid üle võtta. „Praegu on tekkinud selline olukord, kus jahiturismi korraldavate firmade kõrval pole tavalisel jahimehel enam metsa asjagi,“ rääkis ta.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Kristi Sobak

Lisa kommentaar