Sa oled siin

Käsitöö tootmist raskendavad napid õppimisvõimalused

  • Käsitööspetsialistide koolitamine on ettevõtjate õlul. Foto: Freeimages
    Käsitööspetsialistide koolitamine on ettevõtjate õlul. Foto: Freeimages

Spetsiifiliste oskustega töötajaid on käsitöövaldkonnas keeruline leida, sest väljaõpe on vähestel ning oskustega käsitöölisi tõukab firmadest eemale väike palk ja kergelt tekkiv rutiin.
 
OÜ Top Kudum omaniku Irja Lembra sõnul on firmasse oskustöölisi raske leida. Kudumeid tootvas väikeettevõttes töötavad kudujad, õmblejad, meister ja juurdelõikaja. Lembra ütles, et vajaminevate oskustega inimesi tööturul ei ole. Kui keegi soovib tööle asuda, jääb tema koolitamine firma mureks. „Masinkudujaid ei ole kuskilt võtta ning see on nii seepärast, et seda ala ei saa kuskil õppida,“ lisas Lembra.
 
Tavalised kudujad ei sobi Lembra sõnul tööle seetõttu, et neil puudub töökiirus. Ta lisas, et õmblejad peavad olema läbinud vastava koolituse, sest masinkudumite valmistamine on tavalisest spetsiifilisem.
 
Kangaspuu OÜ käsitöömeister Veinika Västrik ütles, et kui firma on rajatud, siis tuleb arvestada oskustööliste väljakoolitamise vajadusega. Ta tõi põhjuseks selle, et käsitöös on spetsiifilised valdkonnad. Västrik lisas, et kui iga käsitööfirma koolitab endale abilised, on töökvaliteet kindlam.
 
Västriku sõnul on mitmeid põhjuseid, miks käsitöölised oma oskustega ettevõtetes raha ei taha teenida. „Käsitöölised tavaliselt väidavad, et nad ei taha toota, sest rutiin tapab,“ tõi ta välja ühe näite. Ta lisas, et paljud tahavad olla iseseisvad ning mõni tahabki käsitööd teha muu töö kõrvalt.
 
Käsitööga tegelev Ilona Loos ütles, et on oma spetsiifilised käsitööoskused saanud firmast, kus teda eraldi koolitati. Loos sõnas, et on endale aga leidnud tasuvama töö ning käsitööga ei plaani ta püsivalt raha teenima hakata enne pensionile jäämist. Loosi sõnul on madal tunnipalk peamine põhjus, miks käsitöölised firmades töötada ei taha.
 
Riiklik tellimus puudub
 
Haridusportaali kool.ee tekstiilitöölise ja kuduja kutseala kirjeldustes seisab, et Eestis ei ole konkreetset õppeasutust, kus saab kudujaks õppida. Artiklis tuuakse välja, et enamjaolt koolitavad firmad oma töötajaid ise.
 
Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaeksperdi Helen Sääse sõnul analüüsitakse riikliku koolitustellimuse koostamisel erinevaid dokumente ja ennustusi ning valikuid tehakse selle põhjal. Ta lisas, et tööstusharudel on alati võimalus oma soovidest või vajadustest teada anda.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Kätlyn Metsmaa

Lisa kommentaar