Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2012–2025 kinnitab, et Meltsiveski põhjaveekogumi reostumise oht on väga kõrge, kuna veehaare asub väga tihedalt asustatud alal. 

Sa oled siin

Kõrveküla lähedale valmib uus veehaare

  • Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum. Allikas: www.keskkonnaamet.ee
    Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum. Allikas: www.keskkonnaamet.ee

Tartlasi igapäevaselt veega varustav Meltsiveski põhjaveekogum asub riskantses piirkonnas, mistõttu rajatakse Kõrveküla lähedale uut veehaaret. 

Tartu linnas Narva maantee, Puiestee, Liiva ja Jaama tänava vahelisel alal 300 meetri kaugusel Emajõe vasakust kaldast asub Meltsiveski põhjaveekogum ning veehaare (rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist). Meltsiveskist väljapumbatav põhjavesi moodustas 2010. aastal 48 protsenti kogu Tartu linna vee tarbimisest, mis teeb Meltsiveskist ühe olulisema veehaarde tartlaste jaoks. 

Keskkonnaagentuur korraldas aga ligi kaks aastat tagasi põhjaveekogumite seisundi hindamise, mille põhjal hinnati Meltsiveski põhjaveekogumi keemiline seisund kõrge fenoolisisalduse tõttu halvaks. 

Keskkonnaagentuuri spetsialisti Kristiina Oleski sõnul on fenool mürgine aine, mis mõjub inimesele kahjulikult, kui see tema organismi satub. Olesk oli kindel, et feenoolisisaldusega vesi ühisveevärgi tarbijateni ei jõua, kuid mõjutab ümbritsevat keskkonda. See tähendab, et fenoolid jõuavad mulla kaudu ka taimedesse. Eramajaomanikel, kes ühisveevärki ei kasuta, soovitas Olesk veeproovi abil fenoolisisaldust kontrollida.  

Oleski sõnul võib fenoolide sisaldust mõjutada veehaarde lähedal asuv Raadi lennuvälja jääkreostusala. 

Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2012–2025 kinnitab, et Meltsiveski põhjaveekogumi reostumise oht on väga kõrge, kuna veehaare asub väga tihedalt asustatud alal. 
 

Veehaare rajatakse Tartu valda Kõrveküla lähedale ning Kapi sõnul tehti sinna selleks juba ka kaks proovipuurauku. 

Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul liigseks muretsemiseks põhjust pole, sest Tartu joogivesi vastab kõikidele joogivee puhtuse nõuetele. Kapp sõnas, et tema hinnangul on selle keskkonnaagentuuri uuringu järgi enamik Eesti veekogudest halvas seisus. 

Mõned riskid Kapi sõnul Meltsiveskis siiski esinevad. Need on seotud sellega, et Meltsiveskis võetakse vett kõige pindmisemast põhjavee kihist, mis tähendab, et reostus võib väga kergesti vette sattuda. 

Tartu linna ÜVK arendamise kava järgi otsitakse Meltsiveski veehaardele alternatiivset lahendust, mis peaks valmima 2017. aasta lõpuks. Kapi sõnul võtab veehaarde valminine rohkem aega ning see peaks valmis saama umbes viie aasta pärast. Veehaare rajatakse Tartu valda Kõrveküla lähedale ning Kapi sõnul tehti sinna selleks juba ka kaks proovipuurauku. 

Kapp ütles, et kui uus veehaare valmib, saab vee kogumise koondada suurtesse veehaaretesse ning seejärel sulgeda vanad puurkaevud, mis praegu on mööda linna laiali. Uut veehaaret on vaja ka juhuks, kui ühe või teise veehaardega juhtub midagi. „Tark peremees varub sellised asjad varakult ära,“ ütles Kapp. 

Tartu valla vallavanem Aivar Soop ütles, et volikogu koostas maatükile Kõrveküla lähedal detailplaneeringu ning otsustas, et Tartu veevärk võib sinna puurkaevud rajada. 

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar