Sa oled siin

Kaardimaksed sularaha välja ei söö

  • Kuigi eestimaalased eelistavad elektroonilisi makseid, eksperdid sularaha kadumist ei ennusta. Foto: Vikipeedia

Rootsis ulatub elektrooniliste maksete osakaal 80 protsendini ning meedia diskuteerib kas Rootsist võib saada esimene sularahavaba riik. Eestis on sama näitaja 75 protsenti, kuid ekspertide hinnangul lähitulevikus sularaha ei kao.
 
Prognooside põhjal säästaks Rootsi sularaha kaotamisel pea miljard eurot aastas. Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve nentis, et sularaha käsitamine, transportimine ja säilitamine on kallis, kuid käibelt see ei kao. Ta lisas, et sularaha on vältimatult vajalik maapiirkondades, kus elektroonilisi pangateenuseid on raskem kätte saada.
 
Üheks sularaha asendamatuks omaduseks on anonüümsus. „Inimesed tahavad säilitada privaatsust ega soovi, et keegi kuskil teab, mida ostame, kus liigume, kellega suhtleme,“ selgitas Rait Roosve Eesti Pangast sularaha eeliseid.
 
Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Kristiina Kaljurand kinnitas, et Eesti riigil ei ole plaanis sularaha kaotada. „Sularahast loobumine ei saa ühegi riigi ainueesmärgiks olla,“ ütles Kaljurand ning lisas, et kodanikel on õigus nõuda riigilt sularaha väljastamist. Samuti ei saa tema sõnul elektrooniliste maksete osakaal sularaha arvelt enam väga palju tõusta.
 
Ka Tallinna tehnikaülikooli rahanduse ja panganduse professori Enn Listra hinnangul ei ole lähitulevikus sularaha kadumist oodata. Sularaha kadumisest kannataksid nii kaupmehed kui tarbijad, sest kaardimakse on panga vahendustasu tõttu kulukam. Listra sõnul on kaardimaksete populaarsuse tõttu poodides hinnad kõrgemad. „Erinevate hinnangute järgi kulutame iga sajaeurose ostu kohta makse enda peale 30 senti kuni kaks eurot,“ tõi Listra näite.
 

Märksõnad: 
Majandus
Toimetaja: 
Sirle Matt

Lisa kommentaar