Varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaar sõnas: „Väikevaldadel pole raha, rajamaks omaenda varjupaiku, niisiis pakume meie neile konkurentsituilt odavaimat teenuslepingut.“ Tartu varjupaik teenindab praegu peaaegu tervet Tartumaad, aga ka valdu Võru- ja Jõgevamaal.  

Sa oled siin

Kahte valda jätavad hulkurkassid külmaks

Peipsiääre ja Kambja vald on Tartumaa ainsad vallad, millel ei ole kokkulepet varjupaigaga, et majutada hulkuvaid loomi. 

Tartu koduta loomade tegutseb 2006. aastast edukalt ning on laienenud aja jooksul Tartumaalt kaugemalegi. Varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaar sõnas: „Väikevaldadel pole raha, rajamaks omaenda varjupaiku, niisiis pakume meie neile konkurentsituilt odavaimat teenuslepingut.“ Tartu varjupaik teenindab praegu peaaegu tervet Tartumaad, aga ka valdu Võru- ja Jõgevamaal.  
 

„Oleme teinud pakkumisi nii Kambja kui ka Peipsiääre vallale, aga tänini pole kumbki süsteemiga liitunud,“ ütles Tammeorg.  

Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg sõnas, et varjupaik ja linn pakuvad Tartumaa valdadele teenuslepingud, mille alusel tegeleb valla hulkuvate loomadega Tartu koduta loomade varjupaik. „Oleme teinud pakkumisi nii Kambja kui ka Peipsiääre vallale, aga tänini pole kumbki süsteemiga liitunud,“ ütles Tammeorg.  

Liitumise hind on vallale 0,32 eurot vallaelaniku kohta, millele lisandub 2,3 eurot päevatasu, kui mõni vallast pärit loom varjupaika satub, selgitas Tammeorg lepingutasusid. See teeb Kambja valla liitumistasuks 840 ning Peipsiääre vallale 220 eurot.  

Kambja vallavanem Ivar Tedrema sõnas, et vallal ei ole probleeme hulkuvate loomadega. „Kõikidel hulkuvatel loomadel on omanik, mille me oleme üles leidnud, varjupaika pole meile vaja läinud,“ ütles Tedrema.  

MTÜ Tartu kassikaitse juhatuse liige Merle Aruoja väidab vastupidist. „Meid on Kambja vallas hulkuvatest kassidest teavitatud palju, õnneks oleme nendele kiisudele leidnud alati uue kodu,“ sõnas ta. Kassikaitse on Peipsiääre vallast kasse hoiukodudesse paigutanud vähem.  

Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov hulkuvate loomade probleemi oma vallas tõsiseks ei pea. „Meil on aasta tagasi varjupaiga lepinguga liitumine päevakorras olnud küll, kuid tookord maeti teema rahapuudusel maha,“ seletas Širokov. Siiski avaldas Širokov lootust, et Peipsiääre vald mingil hetkel lepinguga liitub, sest neist veel väiksem Meeksi vald on seda juba teinud.  

Loomakaitseseaduse alusel peab omavalitsus korraldama hulkuvate loomade püüdmist, pidamist ja hukkamist. Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaar ütles: „Oluline on neist tingimustest kinni pidada, sest hulkuvad loomad võivad muutuda metsikuks ning inimest haavata.“ Roosaar lõpetas, et eriti aktuaalseks muutub probleem hulkuvate kassidega sügiseti, mil kevadel-suvel sirgunud kassipojad tulevad peidukohtadest välja tänavatele.

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar