Sa oled siin

Karlova elanikud hingavad saastunud õhku

  • Kütmisperioodil Karlovat kattev suits on tervisele kahjulik. FOTO: Hendrik Osula

Uuringu järgi on Karlova õhk rohkem saastunud kui teistes Eesti linnades.
 
2014. aastal Eesti keskkonnauuringute keskuse eestvedamisel läbi viidud uuring näitas, et vingugaasi hulk Tartu ühe suurima linnaosa Karlova õhus oli jaanuaris keskmiselt 0,5 milligrammi kuupmeetri kohta. See on kõrgem näitaja kui Tallinnas, Narvas või Kohtla-Järvel. Uuringu järgi on inimesele kahjulik õhk, mis sisaldab üle 0,35 milligrammi kuupmeetri kohta.
 
Karlova õhk on saastunud aga vanade ahjude ja valede küttematerjalide kasutamisest. Seetõttu peavad Karlova asukad kannatama kütteperioodidel tugevat vinguhaisu ja saastunud õhku, mis suurendab riski haigestuda kopsu- ja südamehaigustesse.
 
Karlova elaniku Johannes Vallikivi hinnangul on vänge tossuhais Karlovas külmematel aegadel iga-aastane probleem. „Kui käid korraks õues ja tuled tuppa tagasi, siis on riietel kohe suitsuhais küljes,“ kirjeldas ta.
 
Vallikivi rääkis, et linn ei saa ilmselt kütmist päris ära keelata, küll aga peaks elanikele soovitama, mis küttematerjale kasutada. „Kui mu naabri maja korstnast tuleb musta tossu, siis on ilmselge, et puhast puitu ta ei kasuta,“ ütles Vallikivi.
 
Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru märkis, et kui inimesed tunnevad vinguhaisu, siis järelikult on õhk saastunud. See tähendab tema sõnul omakorda seda, et suureneb risk haigestuda hingamisteede-, kopsu-, südame- ja veresoonkonnahaigustesse ning vähki.
 
Orru peab suureks probleemiks seda, et ahikütte osakaalu vähendamine võtab kaua aega. „Kui linn ütleb majaomanikule, et ära küta ahju ja tal pole muud võimalust, siis ei muutu midagi,“ selgitas ta. Orru hinnangul oleks lahenduseks see, kui linn maksaks inimestele elektriküttele ülemineku toetust.
 
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul ei saa linn oma elanikele toetust maksta, sest selleks ei jätku raha ning see oleks ebaaus nende vastu, kes on omale ise uued küttesüsteemid muretsenud.
 
Maueri kinnitusel olukord siiski paraneb, sest linnavalitsus on inimestele teada andnud, kuidas oma maja keskkonnasäästlikult kütta. „Tähtis on see, et inimene ei kütaks ahju märja puuga või mingi jamaga,“ selgitas ta.
 
Samuti paigaldatakse Maueri kinnitusel Karlovas uutele majadele moodsad küttesüsteemid, mis ei saasta nii palju õhku kui vanemad ahjud.
 

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Piia Puuraid

Lisa kommentaar