Sa oled siin

Kirjandusmuuseumi projekt jäi soovitud rahastusteta

Kultuuriministeerium eraldas Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalhumanitaaria projektile ligikaudu kaheksa korda väiksema toetuse kui muuseum taotles. Muuseumi direktor ootab selgitusi.
 
Tänavu oktoobris toimuva digitaalhumanitaaria seminari “Keelte- ja kultuuride ülene digitaalhumanitaaria” läbiviimiseks taotles kirjandusmuuseum kultuuriministeeriumilt 1260 eurot, kuid ministeerium eraldas vaid 160 eurot. Eesti kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutropi sõnul on summa naeruväärne.
 

„See ei ole mingi teaduse toetamine. Kui raha ei jätku, tuleks taotlus pigem rahuldamata jätta, kui eraldada summa, mis pole ministeeriumi vääriline,“ ütles Sutrop.

 
160-eurone toetus katab tema sõnul vaid konverentsi saalikoristuse ning tehnika kulud. „See, kuidas korraldajatele ja esinejatele tasu maksta, jäetakse meie kaela, aga samas oodatakse meie konverentsilt ikkagi tippkvaliteeti,“ rääkis ta.
 
Urmas Sutrop tegi 7. septembril õiguskantsler Paavo Nõgenele avaliku pöördumise, milles soovis põhjendusi sellele, miks kirjandusmuuseum nii väikese toetuse sai. Sutrop ei ole siiani kirjale vastust saanud.
 
Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompuse sõnul oli digitaalhumanitaaria seminari projekt teiste väljakäidud projektidega võrreldes vähemõjukas. Sellest oli tema sõnul tingitud ka väike toetus. Kompus lisas, et kultuuriministeeriumi eesmärk on tulevikuks leida lahendused, mis välistaksid olukorrad, kus taotlus rahuldatakse mitmekordselt väiksema summaga.
 
See aasta küsitakse osalustasu
 
Konverentsi peakorraldaja Mari Sarve sõnul oli eelmisel aastal tänu Kultuurikapitali toetusele digitaalhumanitaaria konverents tasuta, aga sel aastal peavad noored välja käima 50-eurose registreerimistasu.
 

„Loodame, et osalustasu kehtestamine ei vähenda huviliste arvu, sest meil ei tule muidu oskuslikke digitaalhumanitaare juurde ning see võib osutuda probleemiks,“ rääkis Sarv.

 
Sarve sõnul on konverentsidel oluline roll edendamaks digitaalhumanitaaria valdkonda, mis on Eestis suurema tähelepanu ja rahastusetajäänud.
 
19.-20. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis toimuv konverents on esimest aastat rahvusvaheline – kohale on kutsutud Göttingeni Ülikooli digitaalhumanitaaria meeskond, kes õpetavad noortel töötubades digitaalseid meetodeid kasutama, et lihtsustada uurimistööde tegemist ja andmetöötlust, kirjeldas Sarv.

Toimetaja: 
Aleksander Pihlak

Lisa kommentaar