Kiviktaimla rajamine on aeganõudev töö, kuid see tasub end ära, sest hiljem pole vaja iganädalaselt aias mütata.

Sa oled siin

Kiviktaimla tuleb rajada läbimõeldult

  • Kiviktaimla vajab sooja ja valgusküllast paika. Foto: Album.ee

Valmiskujul kiviktaimla ehk kividega rikastatud peenar nõuab vähe hoolt, kuid selle edukaks rajamiseks tuleb järgida kindlaid põhimõtteid.
 
Kiviktaimla rajamisest räägiti eelmise neljapäeva õhtul Tammelinna raamatukogus. Näpunäiteid jagas kümnekonnale kuulajale Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Katrin Mäeots.
 
Kiviktaimla rajamine on nii Mäeotsa kui hobiaednik Merike Karolini sõnul aeganõudev töö, kuid see tasub end ära, sest hiljem pole vaja iganädalaselt aias mütata. Mäeotsa sõnul on kõige tähtsam alustada planeerimisest: millist tulemust soovite ning mis tingimused ja pinnas teil aias on. Seejärel tuleb valida koht. Kümme aastat ülikooli botaanikaaias aednikuna töötanud Mäeots soovitab kiviktaimlale valgusküllast ja sooja kohta.
 
Kui sobiv paik on olemas, saab hakata pinnast ette valmistama. Mäeots rõhutab juurumbrohtude, näiteks naadi, osjade ja orasheina hävitamise tähtsust. Levinumad variandid on mürgitamine ja kuivatamine.

„Umbrohu hävitamise viis valige vastavalt südametunnistusele,“ ütles Mäeots, „aga pärast on kivide vahelt umbrohu kättesaamine võimatu.“

Geotekstiili abil ei soovita aednikud umbrohu vastu võidelda, sest kiulisest kangast murrab mittetahetud taim end ajapikku läbi. „Minu praktika on näidanud, et kolme kuni viie aastaga leiab umbrohi geotekstiilist augu, kust läbi pugeda,“ lausus hobiaednik Karolin.
 
Veel üks Tammelinna raamatukogus kõlama jäänud hea viis umbrohu eemal hoidmiseks, on taimla katmine kahe-kolme sentimeetri paksuse graniit- või paekivikillustiku kihiga. „See väldib umbrohu levikut, hoiab juurepea kuiva ja ajab vee ära,“ selgitas Mäeots.
 
Istutuspinnas võiks olla sõmer - kas liivane või kruusane. „Kindlasti ei tohiks kasutada savikat põllumulda,“ ütles Mäeots. Ta lisas, et väetada tuleks mulda keskmiselt iga kahe aasta tagant. Seejuures on tähtsam sügisväetis, mis aitab taimedel talveks valmistuda.
 
Milliseid taimi kiviktaimlasse istutada, on iga aedniku vaba valik, ent Mäeots soovitab mägiaias vältida taimi, mis kasvavad väga laiaks. “Kui taim laieneb aastaga ligi pool meetrit, siis ma parem leiaks talle muu kasvukoha,“ ütles Mäeots.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Linda Eensaar

Lisa kommentaar