Liikumislabori projekt „Liikuma kutsuv kool“ tegeleb alates 2016. aasta algusest probleemiga, kuidas suurendada õpilaste liikumisaktiivsust koolipäeva jooksul.

Sa oled siin

Koolid võitlevad istuvate mürsikutega

Tänu Tartu Ülikooli liikumislabori projektile pööravad koolid järjest suuremat tähelepanu laste liikumisele, kuid sellest hoolimata ei suuda õpetajad vähendada puberteediealiste istumisaega.  

Liikumislabori projekt „Liikuma kutsuv kool“ tegeleb alates 2016. aasta algusest probleemiga, kuidas suurendada õpilaste liikumisaktiivsust koolipäeva jooksul. Tartu Kesklinna kooli huvijuhi Anne Kulamaa sõnul on muutust hästi näha. Kui varem istusid lapsed koridorides ja veetsid aega nutitelefonis, siis praegu on poisid enda jaoks leidnud näiteks lauatennise ning pallimängud võimlas. Samuti on huvijuht koridoridest ära korjanud kõik pingid, millel nägi varem lösutavaid lapsi. „Nad ei näinud mind telefonide kõrvalt isegi siis, kui nende ees seisin,“ kommenteeris Kulamaa.  

Ometi tõstatasid Kulamaa ja projekti läbiviija Leene Korp probleemi, et on raskem vahetundides liikuma panna teise ja kolmanda kooliastme õpilasi. Korp lisas, et projekti jaoks küsitlevad korraldajad pilootkoolide õpetajaid ja õpilasi. Näiteks kirjutas üks tüdruk vastuse, et koolis võiks olla hämar ruum, kus keegi ei näe ja saab rahulikult tantsida. Korbi arvates ei taha puberteediealised lapsed liikuda, kuna see tõmbab liigselt tähelepanu. 

Tartu Kesklinna kooli huvijuht Kulamaa leidis, et liikumisharjumused paranevad vaid koostöös õpilastega. 

Spordipsühholoogia teadur Aave Hannus nentis, et selle vanuserühma jaoks on oluline sõprade heakskiit, mistõttu on tähtis teha asju, mida teevad kõrvalseisjad. Hannus tõi esile teisigi probleeme, mida noored projekti uuringutes nimetasid. Sageli näitab noorte kogemus, et mitte liikudes on elu mugavam. Samuti kirjeldasid õpilased, et õpetajad on alati palunud vahetundide ajal puhata ja vaikselt olla. Kuna rahurikkujad saadeti varem sotsiaalpedagoogi juurde, on paigalseismisest kujunenud harjumus. Hannus lisas, et harjumus on õpitud käitumine, mille ümberõppimine on tülikas, mistõttu ei kipu noored seda iseseisvalt muutma.  

Tartu Tamme kooli õpilasesinduse liige Kirsi Tsakuhhin rääkis, et nende koolis vaatavad vanemad õpilased aktiivseid vahetunde pigem kõrvalt. Tsakuhhin lisas, et mõnikord aitab isiklik lähenemine, tuleb vaid kutsuma minna. Samuti on abiks vahetunnid, kus 7.–9. klasside õpilased ei pea noorematega aega veetma. „Neile tundub jama väikestega koos tegutseda,“ arvas Tsakuhhin.  

Tartu Kesklinna kooli huvijuht Kulamaa leidis, et liikumisharjumused paranevad vaid koostöös õpilastega. Seejuures tutvustas Kulamaa ideed moodustada tundides rühmad, kelle ülesanne on koos mõtestada, miks on liikumine oluline ja miks tekitab vähene liikumine probleeme. Spordipsühholoog Hannus kinnitas, et noortega suhtlemine on oluline, kuna pole mõtet aega kulutada tegevustele, mis ei pane õpilasi liikuma. 

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar