Sa oled siin

Korterelamu üldremont tekitas vanaprouale viiesajaeurose kahju

  • Pepleri 3. Kuvatõmmis Google Street View´st.

Tartu kesklinnas asuva Pepleri 3 korterelamu üldremondiga seoses tehtavad tööd tekitasid 72-aastasele korteriomanikule kahju ligi viissada eurot.
 
Projektiga SmartEnCity saavad Tartus 42 hruštšovka tüüpi elamut uue väljanägemise, sealhulgas kesklinnas asuv Pepleri 3 korterelamu. 
 
Pepleri 3 korterielanik Elle Randoja rääkis, et seoses vannitoas vee- ja kanalisatsioonišahtide avamise ja torusüsteemide vahetamisega võeti ära osa seina- ja põrandaplaatidest ning lõhuti ka lage.
 
Korterelamu trepikoja seinal asuvas teavituses oli kirjas, et šahti sein viimistletakse kipsplaadiga ning kaetakse valge värviga, kuid uued plaadid ning töötegija peab korteriomanik ise muretsema. “Soovi korral on võimalus ka ühistuga läbi rääkida ning lisatasu eest pannakse olemasolevad plaadid ehitajate poolt ära,” seisis teavituses.  
 
“Leian, et see ei ole kõige õiglasem lahendus,” ütles Randoja. Ta lisas, et kõigest kaks ja pool aastat tagasi tegi ta korteris täieliku remondi, mille käigus pandi ka vannituppa uued põranda- ja seinaplaadid, mida nüüd ehituse käigus kahjustati.  
 
“Kõige õiglasem oleks olnud see, kui ühistu oleks töötegijatega kokku leppinud, et pärast torutöid taastatakse vannitoa endine seisukord,” mainis Randoja. Ta sõnas, et praegu on veel keeruline öelda, mis summas parandustöid tuleb teha, kuid ennustas, et koos töötegijaga läheb vannitoa parandus maksma vähemalt viissada eurot.
 
Randoja sõnul on sellises olukorras keeruline vastutajat leida. “Suure maja puhul on raske leida inimestel ühist keelt,” lausus Randoja. Ta lisas, et oli ka inimesi, kes ei pooldanud üldse maja renoveerimist, kuid siinkohal luges enamus.  
 
Pepleri 3 majas sanitaartehnilisi töid teostava Viktorija Maailm esindaja Ülo Ilves ütles, et selliseid olukordi, kus tuleb seinaplaate kahjustada, tuleb renoveerimisel tihtipeale ette, kuna šahtidele puudub juurdepääs. “Tuleb lõhkuda ja lahti võtta ning meie taastame nii palju, kui meile öeldakse,” ütles Ilves.  
 
Ilves ütles, et just vanadel kortermajadel on tavaliselt šaht kinni ehitatud. “Uusehitistel on teistmoodi lahendused,” sõnas ta.
 
Majahaldur Andres Lepp mainis, et osadel korteritel on seinadel plaadid ja teistel ei ole. “Miks peaks ühistu hakkama tegema erandeid?” Lepp sõnas, et ühistu torude juurde peab pääsema ja pole vahet, millal keegi remonti tegi. “Korteris on tegelikult ainult paljas õhk korteriomaniku enda oma,” ütles Lepp.
 
Ta lisas, et ühistul on ka remondifond, kuid see on muude asjade jaoks. “See ei ole korteris remontimiseks,” sõnas Lepp.
 
Tartu abilinnapea Raimond Tamm, kes on ka SmartEnCity projekti koordinaator, ütles, et korteriomanikud ise olid nõus maja renoveerimisega, seega peavad arvestama ka tagajärgedega.

Märksõnad: 
Eesti

Lisa kommentaar