Kümme aastat tagasi oli huvi tisleriameti vastu suurem ja seetõttu leidus oskustöölisi, kuid tänaseks on see kõik muutunud.
Mati Suigusaar, väikeettevõtte Tähemees OÜ juht

Sa oled siin

Kutseharidussüsteem ei kata väikeettevõtjate vajadusi

  • Peale erialaste oskuste peaks kutsekool kujundama õpilastes ka tööharjumust ja õpetama stressiga toime tulemist. Foto: FreeImages

Puidu- ja mööblitööstussektoris tegutsevad väikeettevõtted kannatavad oskustööliste puuduse käes ning tänane kutseharidussüsteem ei aita kaasa selle vähenemisele.
 
 
Tartu Kutsehariduskeskuse puidu-ja üldehitusosakonna juhataja Magnus Maiste sõnul on olukord tööturul paranemas. „60 protsenti meie vilistlastest leiavad erialast tööd ning suurem osa neist jäävad ka Eestisse,“ väitis Maiste. Samuti on Maiste sõnul õppekohtade täituvus puutööerialadel korralik ning igal aastal saavad kõik kohad täidetud. „Praktikale minevate õpilaste tase on küll seinast seina, kuid suurem osa saab selle sooritatud ning tööandjad annavad üldiselt positiivset tagasisidet,“ ütles Maiste. Väikeettevõtjad, kes teevad käsitööna mööblit, uksi ja aknaid, ehk pakuvad kõige kõrgemal tasemel tisleritööd, Maiste hinnanguga ei nõustu.
 
 
Pulgatöölised
 
 
Viiele inimesele tööd pakkuva Jalak OÜ juhi Villu Pruulmanni sõnul on kutseharidussüsteem katki. „Kutsehariduskoolist tulevate praktikantide puutööoskuste kvaliteet on enamasti allapoole arvestust,“ nentis Pruulmann lisades, et praktikasüsteem kutsehariduses ei anna ettevõtjale mitte midagi. „Piltlikult öeldes pean praktikandi eest tasuma kaks korda – siis, kui makse maksan ja siis, kui talle praktika ajal täieliku väljaõppe teen,“ ütles Pruulmann. Tema sõnul koolitatakse täna kutsekoolides välja niinimetatud pulgatöölisi, kes oskavad teha ainult liinitööd ehk panna pulka tappi ja seda sealt ära võtta. „Seetõttu ei võta ma enam oma ettevõttesse praktikante, sest nendele kulub palju aega ja raha,“ sõnas Pruulmann.
 
 
Noortel puudub tööharjumus
 
 
Pruulmanni hinnanguga nõustub Tähemees OÜ juht Mati Suigusaar, kelle ettevõte on tööandjaks kolmele inimesele. „Kümme aastat tagasi oli huvi tisleriameti vastu suurem ja seetõttu leidus oskustöölisi, kuid tänaseks on see kõik muutunud,“ hindas ta olukorda. „Enne praktika algust on jutt hea, kuid kui inimene peab oma oskusi näitama, ei oska ta plankugi hööveldada,“ ütles Suigusaar lisades, et valdaval osal noortest puuduvad ka stressitaluvus ja tööharjumus. „Kutsekoolis rõhutakse liiga palju teooriale ning praktika osa jääb neil nõrgaks, sealt tulenevad ka sellise iseloomuga probleemid,“ väitis Suigusaar. Tema hinnagul on tisleri eriala ohus, kui väikeettevõtted tööjõupuuduse tõttu välja surevad. „Tisler peab tundma puutööd otsast lõpuni, aga kutsehariduskoolid õpetavad neid liinitöölisteks,“ sõnas Suigusaar.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Ivika Saaroja

Lisa kommentaar