Sa oled siin

Kuulmispuudega tudengid vajavad riigilt suuremat toetust

  • Tartu Ülikoolis kurdina viipekeele tõlgiks õppiva Gretel Murdi sõnul tekitab lisaks kallile hinnale probleeme ka professionalsete tõlkide kättesaadavus. Foto: freeimages.com

Tartu Ülikooli andmetel õpib koolis viis kuulmispuudega tudengit. Nende igapäevane kooliskäimine on seotud viipekeeletõlgi teenuse kasutamisega, mille ostmiseks erivajadustega üliõpilase stipendiumist ei piisa.
 
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kurtidele või sügava kuulmispuudega tudengitele ette nähtud üliõpilase toetus 510 eurot kuus. Stipendiumi eesmärk on toetada üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.
 
Üks tund viipekeeletõlgi kasutamist maksab keskmiselt 25 eurot. Tunde arvestatakse akadeemiliselt ehk 45 minuti kaupa. 510 eurost jätkub 20 tunniks, see katab 10 loengut ehk ühe nädala jagu koolis käimist.
 
Tartu Ülikoolis kurdina viipekeele tõlgiks õppiv Gretel Murd elab tudengielu juba kolmandat aastat. Tema sõnul on lisaks kallile hinnale probleemiks ka professionaalsete tõlkide kättesaadavus. “Kokku on Eestis 25 kutselist viipekeeletõlki ja kõikide abivajajateni jõudmiseks nii väiksest hulgast kindlasti ei piisa,” ütles Murd.
 
Tema sõnul oli esimesel aastal keerulisem hakkama saada kui praegu, sest ained olid suurema mahuga, neid oli koguselt rohkem ja sisuliselt puudutati vähem õpitavat eriala. Keerulisemate loengute puhul kui viipekeeletõlki ei olnud võimalik kasutada, sai Murd abi kursusekaaslastelt, kes kirjutasid õppejõu seletatud mõisted paberile või arvutisse.
 
Ministeerium peab summat piisavaks
 
Tartumaa Kurtide Ühingu juhatuse esimehe Jari Pärgma sõnul saavad tudengid lisaks riigi toetusele linnalt kolm tundi ehk kolm korda 60 minutit tasuta tõlketeenust kuus, mis on mõeldud pigem kooliväliseks kasutamiseks. Ühingu liikmetele, kes kasutavad tõlgi teenust rohkem kui 13 akadeemilist tundi kuus, saab ühing lubada soodsamat püsikliendi hinda. Kuid Pärgma sõnul on see ka kõik, mida nad kuulmispuudega inimeste heaks teha saavad.
 
Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni juhatus, kuhu ka Pärgma kuulub, on mitmeid kordi enda seisukohta väljendanud ja kurtnud haridusministeeriumile, et 510 euro suuruse toetusega ei saa õppiv tudeng hakkama. „Meile on iga kord vastatud, et nende analüüsi põhjal on see summa piisav. Kui kaua kulub olukorra lahenemisele, sõltub ministeeriumi huvist ja sellest, et mõistetaks kurtide vajadust viipekeele tõlketeenuse järele,“ sõnas Pärgma.
 
Tartu Ülikooli tudengi Gretel Murdi sõnul on kummaline, et ülikoolides peab igaüks ise oma tõlketeenuse korraldamisega hakkama saama. Enne ülikooli õppis Murd Tallinnas tegutsevas Heleni-nimelises koolis ning seal olid tõlgid organiseeritud kooli poolt. „Minu teada on igal kutse-, põhi- ja keskkoolil see kohustus,“ lisas ta.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Merilyn Säde

Lisa kommentaar