Sa oled siin

Lämmastik ohustab Tartumaa joogivett

  • Autor: Cataclasite (CC BY-SA 3.0 via Wikimedia Commons)

Kuigi kaevuvett võib ohustada ka lähedal asuv välikäimla, siis Tartumaal muudab vee kõlbmatuks üldiselt väetistest pärit lämmastik.
 
Mõeldes arhailisele maakodule, tuleb silme ette talumaja, vana kaev ja taamal koht, kus kuningaski jala käib. Ka tänapäeval ammutavad mõned inimesed vett endiselt kaevust ja asjale tuleb tormata õuenurgas asuvasse majakesse. Nad ei ela vabaõhumuuseumis.
 
Iseenesest pole ses pildis midagi valesti, sarnaseid maakodusid ja suvilaid jagub ka Tartu lähiümbrusesse. Käimla ja salvkaevu (alla vändatava pange või elektripumbaga kaev - M.T) üksteisele lähedal paiknemisel võib aga tekkida vee joogikõlblikkuse probleem.
 
Salvkaev käimlast eemale
 
Terviseameti lõuna talituse spetsialisti Kaja Laursoo sõnul ei ole talle Tartu kandi salvkaevudest ekstreemseid lugusid teada, sest andmed nende seisust puuduvad. Ka välikäimlate kohta pole infot ja selle kogumist ei pidanud ta vajalikuks. Laursoo sõnul tuleks kaevu ja välikäimla ehitamisel rakendada talupojatarkust.
 
AS Tartu Veevärgi laborijuhataja Jüri Haller ütles, et Tartus on vaid mõni üksik salvkaev. Enamasti asuvad need kaevud Ihastes, nad on reostunud ning neid ei peaks kasutama. Osadel elanikel on tehtud oma puurkaevud, millega probleeme ei ole. Veevärgiga liitunud klientidel veekvaliteediga muret ei ole.
 
Ülenurme valla keskkonnaspetsialist Kristi Kull puutus käimlatest tekkinud veereostuse murega kokku aasta eest. Probleemid tekkisid Lemmatsi küla, Reola ja Ülenurme elanikel. Need juhtumid lahenesid EASi hajaasustusprogrammi rahaga, elamistesse saadi veevärk ja WC. Salvkaevude ja käimla probleem kerkis kolme-nelja aasta eest ka tihedalt asustatud Külitse suvilapiirkonnas. Lekkima hakanud septik ehk maa-alune kogumismahuti paiknes kaevule liiga lähedal. Kraanist tuli uriinilõhnalist vett.
 
Väetised mõjuvad kaevuveele
 
Tähtvere valla maa ja keskkonna spetsialist Tiiu Tuuga rääkis probleemist Tähtvere külas Tiksojal, kus salvkaevus esines lubatust kõrgem lämmastiku tase. Tuuga arvates võis reostus olla seotud kaevu lähedal asunud lämmastikväetise hoidlaga.
 
Kristi Kullile meenus Ülenurme valla Laane küla põldude vahel asuv salvkaevuga vana talu, mis oli hädas aastatega ohtrast väetamisest pinnasesse jäänud nitraatide ja nitrititega (lämmastikühendid - G.K). Talu sai endale puurkaevu.
 
Jüri Halleri sõnul peitsid kolhoosid-sovhoosid maa sisse väetiste ja pestitsiitide mahuteid. Me ei tea, kas ebameeldivaid üllatusi tuleb, aga neid võib tulla. Õnneks on Lõuna-Eestis savine pind ja reostus edasi väga ei liigu.

Märksõnad: 
Uudised
Toimetaja: 
Greta Külvet

Lisa kommentaar