Sa oled siin

Lapsevanemad muretsevad asjatult allergiate pärast

  • Haigusteadlikkuse kasvu tõttu kahtlustavad paljud lapsevanemad, et nende võsukesel on allergia. Foto: woodley wonderworks/Wikimedia Commons

Tartu Ülikoolis tehtud uuringust selgub, et allergiliste laste arv pole viimasel ajal dramaatiliselt kasvanud ning paljud lapsevanemad muretsevad liigselt. 
 
Projekti „Bioloogiliste meetodite arendus toiduallergeenide seireks“ eesmärgiks oli leida, kui levinud on toiduallergiad väikeste laste seas. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor ning projekti vastutav täitja Mart Ustav ütles, et uuringu käigus reageerisid allergeenidele vähesed.
 

„Avalikkuses palju räägitud toiduallergeensus on bluff. Tegelikkuses pole paljudel lastel vaja gluteeni-ja laktoosivaba toitu,“ tõi välja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor ning projekti vastutav täitja Mart Ustav. 
 

Uuringus osalenud 750 kaheaastaste laste vanematest ligi pooled kahtlustasid, et nende lapsel on allergia. Arstliku ülevaatuse, täpsemate kaebuste kuulamise ning täiendavate testide järel leiti esialgsete tulemuste põhjal, et allergia oli 10% kahtlustatutest ehk 38 lapsel. 
 
Tartu ülikooli nooremteaduri Renata Melnikova sõnul on lapsevanemad liiga murelikud, kuigi paanitsemiseks pole tihti põhjust ning väikestele lastele ei tohiks lõpetada vajalike toiduainete, nagu näiteks piima andmist. „Piimaallergiat kahtlustasid paljud, aga uurimusest selgus, et see allergia võib olla alla ühe protsendi ehk maksimum seitsmel lapsel,“ sedastas ta. 
 
Eesti Allergialiidu juhataja Maie Jürissoni arvates on inimeste haigusteadlikkus suurenenud, mille tõttu võivad vanemad aina enam arvata, et nende võsukestel on allergia. Jürisson ütles, et lastel on kindlasti olnud nahapõletikke ning teisi nähte, mis teevad vanemad kahtlustavaks.
 
Projekti läbiviija ning Tartu ülikooli immunoloogia vanemteaduri Svetlana Sergejeva ütles, et viimase kümne aasta jooksul pole allergiliste laste arv nii dramaatiliselt tõusnud, kui võib arvata. Tema sõnul on märgatavalt tõusnud sensibiliseerumine ehk rohkemad lapsed on muutunud tundlikumaks allergeenidele. Sensibiliseerumine ei tähenda seda, et inimesel oleks allergia vaid näitab, et inimesel on eelsoodumus allergia tekkeks. 
 
Projekt sai 2012. aastal SA Archimedese käest toetust uuringute läbi viimiseks. Projekt viidi läbi 2012. aasta novembrikuust kuni selle aasta augustini ning uuringus osales 750 kaheaastast Tartus sündinud või elavat last. 

Märksõnad: 
Teaduslik ja hariv
Toimetaja: 
Kadri Org

Lisa kommentaar