Sa oled siin

Lugejate vabandus: koer näris ära!

  • Koerad on agressiivsed lugejad. Foto: Ivar Lepik

Tartu raamatukogudest laenutatud ja tahtmatult rikutud teoste tagastamisel tuuakse ühe peamise põhjusena välja koerte kiindumus raamatutesse.
 
Kuigi enamik raamatuid tagastatakse õigeaegselt, on linnaraamatukogu teenindusjuhi Merike Karolini sõnul levinud raamatute rikkumine. „Kõigil juhtub midagi,“ rääkis Karolin. „Raamatut soditakse, joonitakse alla, kirjutatakse täiendavat teksti või juhtuvad koduloomad erilise huviga lugema.“
 
„Ma ei oska öelda, mille põhjal üks koer oma valikuid teeb,“ naeris Karolin lemmikute huvi üle. „Aga meile on neid tagastatud väga murelikult ja kui raamat on ikka ära näritud, siis palume selle ka asendada.“
 
Koerte-probleemi tõi välja ka ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto. „See on kõige levinum põhjendus, et koer näris ära,“ tunnistas Einasto. „Sageli tulevad lugejad vabandusega, et jätsid kogemata kuskile laua peale, kust koer selle kätte sai.“
 
Neljajalgseid sõpru siiski lugemisagaruses süüdistada ei tasu. Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku koerte käitumisnõustaja Tiia Ariko selgitas, et mingit tõmmet paberi vastu lemmikloomadel ei ole. „Koera jaoks võib igasugune hamba ulatuses olev asi olla mänguasi, see on koolitamise teema. Lugeda nad ei oska,“ kinnitas Ariko.
 
Raamatutest huvituvate koerte kõrval on raamatukogudel teisigi probleeme. Võlglasi on linnaraamatukogul Karolini sõnul orienteeruvalt kolm protsenti, möödunud aastal kogunes aga üle miljoni laenutuse, mis tähendab, et võlglaste hulk ulatub kümnetesse tuhandetesse.
 
Nii linna- kui ülikooli raamatukogu on pigem leebe suhtumisega. „Oleme võtnud poliitika, et meie ei ole karistusasutus ja meie lugejad on vastutustundlikud,“ rääkis Karolin linnaraamatukogu suhtumisest. Seatud on vaid viivise piir – kui võlg ületab linnaraamatukogu puhul seitsme ja ülikooli raamatukogu puhul kahe euro piiri, ei saa enam raamatuid juurde laenutada.
 
Üheks sagedasemaks viivise kogunemise põhjuseks on tudengite liikumine. Kui vahetatakse ülikooli või linna, juhtub nii Karolini kui Einasto sõnul ikka, et mõni raamat ununeb esimese hooga. Meeldetuletusteks kasutatakse e-maili, vajadusel helistatakse.
 
Kui raamatut aga kuidagi inimeselt kätte ei saa, pöördutakse inkasso või kohtutäituri poole. Karolini sõnul pole linnaraamatukogul seni ühtegi kohtulahendit ette näidata, mingile kokkuleppele ikka jõutakse. Seda kinnitab ka Einasto. „On olnud juhtumeid, et lepime kokku, et tuleme lausa ise autoga koju järgi,“ rääkis ta, kui kaugele on ülikooli raamatukogu vajadusel valmis minema.

Toimetaja: 
Tuudur-Jaan Rekkor

Lisa kommentaar