Sa oled siin

Mürgisest eterniidist Tartus kerge vaevaga lahti ei saa

  • Tartus on eterniidist, vanast katusekattematerjalist vabanemine kallis ning organiseerimata. Foto: Harald Weber/Wikimedia Commons

Tartu linnas on vanast katusekattematerjalist vabanemine kallis ning organiseerimata, sundides linlasi ohtlikest jäätmetest vabanemiseks Jõgevamaale sõitma.
 
Jaamamõisa Selveri lähedal Jaama 72C asuv jäätmejaam on üks kahest kohast Tartus, mis asbestijäätmeid ja eterniiti vastu võtab. Tonni maksumuseks on 132 eurot, mis on rohkem kui kaks korda kallim kui kolmveerandtunnise autosõidu kaugusel olevas Torma prügilas. Kuna Tartu jäätmejaamas puudub autokaal, tuleb eterniit käsitsi kuupmeetri suuruse alusega kaalule laduda ning seejärel kolmekümne meetri kaugusel asuvasse konteinerisse viia.
 
Tartlane Mark-Erik Mogomil seisab hoovis 2 tonni eterniiti, mis jäi üle elumaja, saunahoone, aida ning garaaži lammutamisest. Mogom tahab ohtlikest jäätmetest seadusekuulekalt vabaneda, aga see on tema arvates liiga suur väljaminek.
 

„Selle asemel, et raha võtta, peaks linn ohtlikest jäätmetest vabanemist toetama,“ ütles Tartu linna elanik Mark-Erik Mogom.

 
Teine võimalus on eterniit viia Epler & Lorenz AS jäätmekäitluspunkti Ravila tänaval, kus tonni hinnaks eraisikule on 120 eurot. Nii Epler & Lorenz AS kui ka Tartu jäätmejaama opereeriv Eesti Keskkonnateenused AS suunavad eterniidi edasi Torma prügilasse Jõgevamaal, mis on üks kuuest kohast Eestis, kus saab ametlikult eterniiti ära anda. Tormas on eterniidi utiliseerimise hinnaks 60 eurot tonni eest.
 
Kust selline hinnavahe tuleb, ei osanud Torma prügila keskkonna juht Jargo Jürgens öelda. Tema sõnul on tõenäoliselt tegu operaatorteenuse ja transporditeenuse maksumusega, sest Torma prügila ettevõtetelt tonni eest rohkem raha ei küsi. Jürgensi kinnitusel tasub paari tonni puhul Tartust Tormasse sõit kindlasti ära. Samuti on Tormas olemas autokaal, mis teeb jäätmetest vabanemise Jürgensi arvates oluliselt lihtsamaks.
 
Epler & Lorenz AS juhataja Janis Lorenz sõnul on eterniidist vabanemisega seotud probleemid poliitilisel tasandil. Keskkonnainvesteeringute keskus finantseerib jäätmete vastuvõtmist jäätmejaamades, mis on vähemalt 24 tundi nädalas lahti ning see tingimus on Tartu jäätmejaamal täidetud, kinnitas Lorenz. Dotatsioon siiski puudub.
 
Keskkonnainvesteeringute keskuse Tartumaa esinduse spetsialist Indrek Põder ütles, et ohtlikest jäätmetest tasuta vabanemise projekte rahastatakse pidevalt, ent algatus peab tulema omavalitsuselt.
 
Tartu linna keskkonnateenistuse spetsialistil Juhan Voolaidil tulevaste projektide kohta, mille käigus tasuta eterniiti ära anda saaks, infot pole.
 

„Paar aastat tagasi polnud eterniiti isegi raha eest võimalik jäätmejaamadesse anda,“ ütles Juhan Voolaid. Voolaid eterniidi hinnas seega probleemi ei näe. 

 
Täpset kuupäeva, millal kaalu puudulikkuse probleem lahendatud saab, ei osanud ta öelda. 
 
Nii Lorenz kui ka Voolaid soovitavad rahapuuduse korral eterniidijäätmed Torma prügilasse viia. Juhul kui selleks võimalust pole, soovitab Lorenz jäätmed kinni katta ning neid niiskes keskkonnas hoida.
 
Asbesti sisaldavad eterniidijäätmed tekivad näiteks lammutustööde, katusevahetuse ning paneelmajade renovatsiooni käigus, millest paiskub õhku mikroskoopilisi tolmukiude. Nende kiudude sissehingamine võib põhjustada asbestoosi, kopsuvähki ning teisi hingamisteede haigusi.

Märksõnad: 
Eesti
Toimetaja: 
Kadri Org

Lisa kommentaar