Eestile Rio olümpiamängudelt pronksi toonud neljapaadi treener Matti Killing ütles, et meediaga suhtlemise oskus tuleb ajaga. Tema sõnul neil meeskonnas kommunikatsioonispetsialisti abiks ei ole. Selgituseks, mida ja kui palju meediale rääkida, sõnas Killing, et „teatud maani peab keelt hammaste taga hoidma”. 

Sa oled siin

Meediaga suhtlemise vilumus tekib kogemusega

  • Matti Killing. Foto: www.err.ee
    Matti Killing. Foto: www.err.ee

Kuigi sportlasi aitavad meediaga suhtlemiseks ette valmistada nii treeninglaagritesse kutsutud külaliste kui ka oma ala spetsialistide õpetussõnad, siis tegelik meediaga suhtlemise vilumus tekib aja ja kogemusega, kinnitavad sportlased. 

400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi on meediaga suhtlemiseks saanud õpetusi juba noorest saati. Meediaga suhtlemise oskusele aitas Mägi sõnul kaasa Eesti kergejõustikuliidu ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös korraldatav noortesporti propageeriv võistlussari TV 10 Olümpiastarti. Mägi sõnul saavad seal osalevad noored sportlased „korraliku kooli”. Ta lisas, et tänu võistlussarjale tuleb sportlastel juba noorena anda intervjuusid ja vastata ajakirjanike küsimustele.  

Samuti on Mägi saanud meediakoolitust Eesti kergejõustikuliidu korraldatavatest treeninglaagritest, kus on osalenud külalised ja koolitajad, kes on õpetanud noori sportlasi meediaga suhtlema. Mägi sõnul võib vajadusel alati pöörduda kergejõustikuliidu poole, kus on inimesi, kes oskavad sportlasi murede ja küsimuste korral aidata. „Ma pigem hindan seda, et inimene suudab kaamera ja ajakirjaniku ees iseendaks jääda,” sõnas Mägi. Ettekirjutusi, millest rääkida, pole Mägile tehtud. 

Eestile Rio olümpiamängudelt pronksi toonud neljapaadi treener Matti Killing ütles, et meediaga suhtlemise oskus tuleb ajaga. Tema sõnul neil meeskonnas kommunikatsioonispetsialisti abiks ei ole. Selgituseks, mida ja kui palju meediale rääkida, sõnas Killing, et „teatud maani peab keelt hammaste taga hoidma”. 

Tõkkejooksja Mägi sõnul on ajakirjanikel õigus esitada ka raskeid küsimusi. Ta ütles, et keerulistele küsimustele vastamine ei ole probleem, kui sportlane tuleb toime iseenda ja oma ootustega. 

Killing sõnas, et nad arutavad iga nädal läbi, mida on trennis teinud ning see aitabki meediaga suhtlemiseks valmistuda. Ta lisas, et just see arendab sportlasi, sest nad on enda jaoks juba asjad läbi mõelnud.  

Sven Sommer, kes oli Eesti delegatsiooni pressiatašee Rios, ütles, et mingist põhjalikku meediasuhtluse ettevalmistust ei toimu. Enne olümpiat saatis Sommer kõigile delegatsiooni liikmetele välja meediasuhtluse meelespea. Muu tegevus käis tema sõnul juba jooksvalt koha peal. Sommeri ütles, et tema hinnangul ei saa sportlased piisavalt ettevalmistust meediaga suhtlemiseks. 

Tõkkejooksja Mägi sõnul on ajakirjanikel õigus esitada ka raskeid küsimusi. Ta ütles, et keerulistele küsimustele vastamine ei ole probleem, kui sportlane tuleb toime iseenda ja oma ootustega. „Kui ajakirjanik on adekvaatne, siis on kõik hästi nii sportlasel, ajakirjanikul kui ühiskonnas tervikuna,” ütles Mägi.   

Mägi sõnul jääb valik lõpuks sportlasele, millal ja mida rääkida. Ta lisas, et kõik oleneb tegelikult sellest, kuidas ajakirjanik oskab sportlasega suhelda. 

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar