Sa oled siin

Meeste ülekaal poliitikas tuleneb meesšovinistlikust ühiskonnast

Viimase 24 aasta vältel on Eesti poliitikas domineerinud mehed. Valdavalt maskuliinse poliitmaastiku kujunemise põhjuseks on naiste hoolduskoormus ja meesšovinistlik ühiskond.
 
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Liisa-Ly Pakosta sõnul on naissoost kandidaatide nappus tingitud hoolduskoormusest. Selleks, et edukalt kandideerida on vaja vabu õhtuid ja selleks, et oleks vabu õhtuid on oluline, et ei oleks hoolduskoormust, selgitas Pakosta.
 
Meeste ülekaal valituks osutunute seas tuleneb Pakosta sõnul valijate eelistustest. „Valija on usaldanud meeskandidaati rohkem, kui naiskandidaati,“ selgitas Pakosta. Pakosta sõnul lasub osa vastutusest ka erakondade õlul, nimelt on erakondadele tähtis häälte kogusumma ja seega ei ole nad naiskandidaatide osas ülemäära toetavad olnud.
 
Kuigi tänaseni domineerivad poliitikas mehed on sooline võrdsus siiski üha enam olulisemaks muutunud. Viimaste aastate jooksul on näiteks Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond kasutusele võtnud triibulised nimekirjad, kus mees- ja naiskandidaadid on vaheldumisi, mis on samm paremuse poole, selgitas Pakosta.
 
Pakosta sõnul on arenguruumi veel erakondade esinumbrite ja linnapeakandidaatide nimekirjades. “Kui me vaatame Tallinna linnapeakandidaatide debatti siis see on justkui nagu meeste klubi kokkutulek,” selgitas Pakosta, kelle sõnul ei mõju see usutavalt ei naiskandidaatidele ega ka valijatele.
 
Keskerakonna fraktsiooni liikme Jaanus Karilaiu sõnul peegeldab meeste ülekaal poliitikas ühiskonna mõtteviisi. “Eesti ühiskond on veel meesšovinistlik,” selgitas Karilaid. Karilaiu sõnul peaksid naised ka ise rohkem initsiatiivi näitama ning poliitikasse suunduma. “Mida rohkem naisi on poliitikas, seda arenenum on ühiskond,” lisas ta.
 
Tartu vallavolikogu aseesimehe Kaisa Oja-Mehise sõnul poliitikas naistele erilisi takistusi ei ole. Pigem peab ise näitama initsiatiivi ja teotahet.
 
Võrdõigusvoliniku kantselei 2013. aastal läbi viidud uuringust valimistulemustest kohalike omavalitsuste tasandil selgus, et alates 1993. aastast on meeskandidaadid märgatavas ülekaalus, nimelt moodustavad mehed keskmiselt 65% kandideerinud inimestest. Samuti on meeste ülekaal valituks osutunute kandidaatide seas, kus keskmiselt moodustavad mehed 72% valituks osutunud kandidaatidest.
 
Lisaks on meessoost kandidaadid ülekaalus Riigikogu valimistel. Nimelt võrdõigusvoliniku kantselei 2015. aasta uuringust selgus, et kokku kandideeris Riigikogus 636 meessoost kandidaati ja 236 naissoost kandidaati. Valituks osutus 77 meest ja 24 naist.

Märksõnad: 
Poliitika

Lisa kommentaar