Niikaua, kui homoseksuaalsetel vanematel pole lubatud lapsi lapsendada, saadetaksegi signaal, et see on keelatud, tabu, halb.

Sa oled siin

Miks ma annaks oma lapse homodele kasvatada

  • Laps õhupallidega

Riigikogu asub arutama uut Partnerlusseadust. See annaks võimaluse homoseksuaalsetele paaridele õiguse lapsendada. Mina olen kahe käega poolt.
 
Esiteks, kõige lihtsamalt väljendudes - on olemas nõudlus ehk homoseksuaalsed perekonnad, kes soovivad lapsi kasvatada ja pakkumine ehk lastekodudes kasvavad lapsed, kes soovivad perekonda.
 
Põhiline vastuargument, mida olen kuulnud, on, et siis hakatakse lapsi mõnitama. Aga kes hakkaks? Need, kes homoseksuaalseid vanemaid ebanormaalseks nähtuseks peavad. Seega, küsimus pole mitte homoseksuaalsete paaride vanemaks olemise pädevusetuses, asi on teistes. Küsimus on ühiskonnas, mis peab homoseksuaalseid vanemaid hälbeks ning selle suhtumise muutumine võtab aega. Kuid iseenesest suhtumine muutuda ei saa, sestap ongi vaja toetavaid seaduseid.
 
Niikaua, kui homoseksuaalsetel vanematel pole lubatud lapsi lapsendada, saadetaksegi signaal, et see on keelatud, tabu, halb. Kui signaali mitte saata ehk anda neile õigus, polekski selles midagi märkimisväärset.
 
Pealegi, vähemalt naissoost homoseksuaalsetel inimestel pole praegugi võimatu lapsi saada, küll aga oleks nende laste heaolu kindlamini tagatud, kui riik ütleks Partnerlusseadusega, et homoseksuaalsed vanemad on normaalne nähtus.
 
Olen kuulnud ka seisukohta, et samasooline paar ei tohiks last kasvatada, kuna sel puhul võib kasvatus jääda ühekülgseks. Aga näiteks üksikemad? Kas nende kasvatus pole ühekülgsem? Eestis kasvab iga viies laps üksikema käe all ning selle seadusega keelamine ei tuleks kõne allagi. Kui last kasvatab mitu inimest, on see igatahes mitmekülgsem, kuna kahe inimese kasvatus ja mõju ei saa olla identsed. Ka Tufti ülikooli professorid Siegel ja Perrin on teemat uurides jõudnud järeldusele, et lapse heaolu mõjutab enim laste suhe vanematega, kui kompetentsete kasvatajatena vanemad iseendid tajuvad, vanemate turvatunne ja sotsiaalmajanduslikud näitajad, aga mitte vanemate orientatsioon või sugu. Ning kui laps juba lapsendada, peab paar teda ikkagi soovima, ta ei saa olla näiteks alkohoolikutest vanemate “õnnetus” ning ma eeldan, et kui last väga tahta ja oodata, luuakse talle ka parim võimalik kasvukeskkond, tõenäoliselt rikkalikum kui see, mida pakub lastekodu.
 
Kokkuvõtteks, kui peaks juhtuma mingisugune õnnetus, mille tagajärjel ei saaks mina või lähedased mu lapse eest hoolitseda, eelistaksin igatahes, et ta ei kasvaks lastekodus, vaid tema eest kannaks hoolt inimesed, kes teda oma perekonda soovivad. Ning nende inimeste orientatsioon mind ei huvitaks. Küll aga oleks suurem tõenäosus, et mu laps saaks endale sellisel juhul hoolitsevad vanemad, kui see võimalus luua rohkematele last perre soovivatele inimestele.

Märksõnad: 
Poliitika
Topic: 
Arvamus