Loomade kasutamine ilu ja edevuse eesmärgil on isekas.
Kairi Kiik, TÜ doktorant

Sa oled siin

Naaritsakarvadest ripsmed on loomakaitsjatel pinnuks silmas

  • Kui kõik valiksid naaritsakarvadest ripsmete asemel muu materjali, poleks põhjust loomavaenulikke ripsmeid toota. Foto: freeimages.com

Paljud ilusalongid pakuvad naaritsakarvadest valmistatud ripsmepikendusi.  Loomakaitsjate meelest on need looma- ja keskkonnavaenulikud tooted.

Tartu Jakobi ilusalongi ripsmetehnik Kadri Teder rääkis, et naaritsakarvadest valmistatud ripsmed paistavad loomulikumad ja on seepärast klientide seas populaarsemad kui muust materjalist kunstripsmed. Teder selgitas, et loomadelt saadud karvad töödeldakse ja värvitakse keemiliselt sobivasse tooni.

Eesti naaritsafarmide karusnahkadest ja karvadest tehakse valmistooted – kasukad ning ka ripsmepikendused – välismaal. Eestisse jõuavad need ringiga vahendajate kaudu. Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse esimees Heiki Valner toonitas, et  sellise edasi-tagasi transportimisega kaasneb väga suur keskkonnakoormus.

Lisaks on Valneri sõnul naaritsafarmidega mitmeid probleeme. Kitsastes puurides on loomadel äärmiselt ebaloomulikud elamistingimused. Teisalt kasvatatakse farmides ameerika naaritsaid ehk minke, kes ei ole Eestis looduslik liik ning põgenema pääsedes on ohuks meie loodusele. Siinsetes tingimustes väga hästi kohanev mink ohustab kohalikku euroopa naaritsat, kes on minkide tõttu Eestis välja suremise äärel.

Naaritsatest uurimistöö teinud Tartu ülikooli doktorant Kairi Kiik leidis, et loomakarvadest ripsmepikenduste kasutamine on samaväärne karusnahast kasukate kandmisega. „Loomade kasutamine ilu ja edevuse eesmärgil on isekas,“ ütles Kiik.  Ta näeb võimalust karusloomatööstuse mõjutamiseks nõudluse vähendamisega. „Kui noored neiud, valiksid naaritsakarvade asemel teise materjali, poleks enam põhjust selliseid ripsmeid tellida ja valmistada,“ märkis Kiik.
 

Märksõnad: 
Uudised
Toimetaja: 
Tarmo Tüür

Lisa kommentaar