Viis aastat tagasi hakkasid Tartu Ülikooli teadlased koos Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ülikoolide ja ettevõtetega katsetama uudsete täpselt kontrollitud omadustega nanoosakeste kasutusvõimalusi meditsiinis, rääkis Tamm.

Sa oled siin

Nanoosakesed tõotavad inimestel vähki ravida

Tartu Ülikooli teadurid koostöös Belgia, Saksamaa ja Hispaania ülikoolide teadlastega avastasid, et kindla koostisega nanoosakesed ravivad hiirtel vähki nii, et ei teki kõrvaltoimeid. 

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi vanemteaduri Tarmo Tamme sõnul on nanoosakestel potentsiaal ravida tulevikus kõrvaltoimeteta ka vähihaigeid inimesi. Erinevalt keemia- ja kiiritusravist ei tekita nanoosakesed vähi hävitamisel kõrvaltoimeid ning tavarakud jäävad kahjustamata, ütles ta 

Viis aastat tagasi hakkasid Tartu Ülikooli teadlased koos Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ülikoolide ja ettevõtetega katsetama uudsete täpselt kontrollitud omadustega nanoosakeste kasutusvõimalusi meditsiinis, rääkis Tamm. Selle käigus viisid Tartu Ülikooli teadurid Leuveni Katoliikliku Ülikooli (Belgias), Bremeni Ülikooli (Saksamaal) ja Rovira i Virgili Ülikooli (Hispaanias) teadlastega läbi uuringu “Kontrollitud toksilisusega nanoosakesed vähi raviks”.  

Tamme sõnul selgus uuringust, et kindel tsingi ja raua vahekord nanoosakeses muutus vähirakkudele mürgiseks, kuid jäi ohutuks tavarakkudele. Nanoosake on ultrapeen osake, mille üks mõõde, näiteks diameeter, jääb alla 100 nanomeetri, selgitas Tamm.  

 
Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professori Hele Everausi sõnul on uued lahendused vähiravi arendamises tervitatavad, kuid isegi nanotehnoloogial ei saa puududa kõrvalmõjud. “Ma pole ülemäära optimistlik,” ütles ta.

Tamm jutustas, kuidas teadlased süstisid nahavähiga hiirtele nanoosakesi ning jälgisid nende tervist kuu aja jooksul. Kasvajate areng peatus kõigil juhtudel ning pooltel hiirtel hävinesid vähirakud täielikult, rääkis ta. Erinevaid raua-tsingi kontsentratsioone katsetasid teadlased kaheteistkümnel hiirel, sedastas ta. 

Tamme väitel on nanotehnoloogial keemiliste ravimite ees suur eelis, sest kõrvaltoimetena ei ilmne näiteks oksendamine ja valud. Inimeste ravimiseni kulub Tamme sõnul vähemalt kümme aastat, sest praegusi avastusi hakkavad teadlased inimeste peal katsetamiseks alles kohandama.  

Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professori Hele Everausi sõnul on uued lahendused vähiravi arendamises tervitatavad, kuid isegi nanotehnoloogial ei saa puududa kõrvalmõjud. “Ma pole ülemäära optimistlik,” ütles ta. Everaus lisas, et kõrvalmõjude puudumist saab kinnitada alles pärast ravimi katsetamist inimestel. 

Ta rääkis, et väljatöötamisel on ravimid, mis vähendavad keemia- ja kiiritusravi halba mõju, kuid tavarakke täielikult kaitsta need siiski ei suuda. “See on hind, mis tuleb tervenemise nimel maksta,” tõdes Everaus. 

Tervise Arengu Instituudi vähiregistri juhataja Margit Mägi sõnul diagnoositakse Eestis igal aastal umbes 8000 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. Ta märkis, et vähki haigestutakse igasuguses eas, kuid sagedamini peale 65. eluaastat. Pärast esmast vähidiagnoosi elab kauem kui viis aastat 60% diagnoosituist, lisas Mägi. 

 

Märksõnad: 
Uudised

Lisa kommentaar